Geokronoloogiline skaala Mirjam E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi (ja ka protersoikumi) ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano-ja purpurbakterite ning mitmesugusete vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Protersoikum

2500 BCE

Kuna tekkisid tsüanobakterid, mis fotosünteesivad, suureneb atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Tekivad esimesed mitmerakulised organismid. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekib suur pehmekehaliste ehk ilma skeletita elusorganismide rühm, mida hakatakse nimetama Edicara elustikuks.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekivad peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas ka planktiliste vetikate hulk, kes olid toiduks rikkalikule loomastikule. Loomariiki ilmusid järjest: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Erinevalt proterosoikumi pehmekehalistest organismidest, kujunes paljudele loomadele mineraalne toes. Arvatakse, et röövloomade eest kaitsmiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik- käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus aga kiire jahenemine. Tekkis uus jääaeg. Jäätumine alandas ookeani pinda kuni 100 m võrra, muutes paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist - nad olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Loomad hakkavad maismaad asustama. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes on põhjaelustik veelgi rikkalikum - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Meresid ja järvi asustanud kalad, nt rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suurteks, ning olid tolle ajastu tippkiskjad. Devoni algul oli maismaa taimestik veel hõre, siis ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Tekkisid esimesed kahepaiksed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osad putukad said lennuvõimelisteks ning maismaale ilmusid püsivalt esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseosa oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Sellistes tingimustes suutsid elada maismaaloomadest enamjaolt roomajad, kes olid ka sel ajastul ülekaalus. Suurenes paljasseemnetaimede, meres aga luukalade osakaal.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega , mille tulemusena kadus kuni 95% Maad asustanud liikdest

Triias

252 BCE

Algus oli üsna liigivaene, kuna permi ajastul toimus väljasuremine ja taastumine võttis aega u 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ka triiase ajastu lõpul oli jällegi väljasuremine, mis andis dinosaursustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Vahetuvad välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Elasid ka tänapäevased kalad. Enamik maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Ajastu lõpus toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jt. Selle peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon, viimased neist kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kuid hakkas järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Toimus korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaari

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - homo esindajad, kellest oli saanud homo sapiens. Suri välja palju imetajaid - mammut, karvane ninasarvik ja linnuliike - dodo ja moa. Põhjuseks peetaks inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 1 BCE to 252 BCE