Geokronoloogiline skaala Merit E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum

3800 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Sellest ajast on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud on ka bakterifossiilid.

Proterosoikum

2500 BCE

Hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele. Sel ajal toimus mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Ediacara elustik

2100 BCE

Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline e ilma skeletita nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid, kui ka nüüdseks väljasurnud organismirühmi.

esimesed kalad

550 BCE

Fanerosoikum

542 BCE

Koosneb kolmest aegkonnast: paleosoikum, mesosoikum, kainosoikum ja 12st ajastust- Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon, Perm, Triias, Juura, Kriit, Paleogeen, Neogeen ja Kvaternaar.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Planktiliste vetikate hulk kasvas, vetikad olid toiduks rikkalikule loomastikule.ilmusid selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Sinna aegkond kuulusid Kambrium, Ordoviitsium, Silur, Devon, Karbon ja Perm.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ookeani pind alanes kuni 100 m võrra ja paljud madalmered muutusid maismaaks, mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega, kasvasid niisketel aladel. maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Meresid ja järvi asustasid kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes olid võimelised ka lühikest aega maismaal hakkama saama.

esimesed metsad ja kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, ilmusid esimesed roomajad ja osadel putukatel tekkis lennuvõime.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks looma rühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Sinna aegkonda kuulusid Triias, Juura ja Kriit. Dinosauruste ilmumine.

dinosauruste ja imetajate ilmumine

220 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli enamjaolt kaetud tiheda metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikust. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt, peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

esimesed roomajad ja õistaimed

120 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Vaalade eellased asusid elama meredesse, ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske, kuid hakkas järk- järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Aegkonda kuulusid kolm ajastut: Paleogeen, Neogeen ja Kvaternaar. Põhiliseks sündmuseks oli inimese areng.

esimesed jänesed

55 BCE

kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, levima hakkasid maod, konnad laululinnud, samuti rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi ja poolustel kujunes jääkate.

Maa teke

4 BCE

elu teke

3 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2 BCE

inimahvide teke

2 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmnesid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Surid välja mammutid, karvased ninasarvikud ja linnud Dodo ja Moa. Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.