Geokronoloogiline skaala Kevin A. R2

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum

4000 BCE

Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanite pinnakihis suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele hapnikusisaldus. Mitmed suured jäätumised.Hakkas esinema nn Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamiste organismide tüübid ja suurem osa looma hõimkondadest tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk (olid toiduks rikkalikule loomastikule). Arenesid välja paljud selgrootute rühmad ning paljudel loomadel kujunes ka mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikamaades oli rikkalik elustik, esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa massilise mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Taimed jätkasid maismaa asustamist (taimed lihtsa ja väikse ehitusega). Maismaad hakkasid asutama ka loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Meresid ja järvi asustasid kalad (kes olid kasvanud väga suureks). Devoni lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ja selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel metsade surnud puidust hakkasid tekkima kivisöelademed.Maisamaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritseb hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus oli karm kliima. Seal tingimustes suutsid elada enamasti roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, merede ja luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega. Kadus 95% kõikidest liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu algusaegne elustik oli liigivaene, sest taastumine Permi aegsesestv väljasuremisest toimus 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused, ajastu lõpul toimunud väljasuremine andis neile võimaluse muutuda domineerivaks loomarühmaks Maa peal. Ilmusid esimesed imetajad , meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja Triiase ajastul esinenud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad ning seal oli rohkelt roomajaid. Suur osa maisamaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosnevate metsadega.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid ja hakkasid kiirelt maismaa tamisetikus domineerima. Ookeanid olid asustatud erinevate asukatega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid välja uued imetaja- ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud tohutu väljasuremisega hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast viimast väljasuremist hakkas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes välja suur ja liigirikas rühm. Enamik nendest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, metsasid kasvas ka suurtel laiuskraadidel. Järkjärgult hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid välja suured rohumaad - preeriad ja savannid, misasendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ja samuti ka loomastiku ja taimestiku muutumine tänapäevaseks. Aafrikas ilmusid varased hominiidid (inimese eellased). Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi endaga kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele tekkis jääkate.

Kvarternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja paljud imetajad ja linnud. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese ühe kasvavat mõju planeedi elustikule.