Geokronoloogiline skaala Meribel G2R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 miljardit- 4miljardit aastat tagasi. Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, olid meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist pärit kivimeid on leitud Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 miljadit aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Theia ning moodustas Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algsed eluvormid: stromatoliidid- mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Hakkasid arenema stromatoliidid

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse tõttu suurenes atmosfääri ja ookeanide hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mis on nüüdseks välja surnud

Proterosoikumi kontinendid

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1800 BCE

Ediacara elustiku fossiilid

560 BCE

Kambrium

542 BCE

Väga kiire evolutsiooni vältel tekkisid peamised organismide liigid ja suurem osa loomahõimkondadest, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis oli toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Paljudel loomadel kujunes mieraalne toes nt koda tigudel ja karpidel, tugev välisskelett trilobiitidel. Arvatakse, et välisskelett kujunes tänu röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 2 BCE

Fanerosoikum jaguneb kolmeks aegkonnaks: paleosoikum, mesosoikum, kainosoikum

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alanemine kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks, mis tõi kaasa massilise merelustiku väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Ilmusid maismaaloomad, esimeste loomade hulgas olid tuhatjalgsed, skorpionid ja meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad, nt- rüükalad, vihtuimsed. Devoni lõpuks oli madalast ja hõredast maismaataimestikust, välja arenenud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgrooksed, kes said ka lühikest aega maismaal hakkama.

Devoni ajastu kontinendid.

383 BCE

Esimesed metsad

375 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt võrreldes kõigi teiste ajastutega. Maismaal elas hulganisti lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Arthropleura

323 BCE

Suurim maismaalühijalgne Maa ajaloos. Tema pikkus oli kuni 2,6 m.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud karimi kliimaga kõrbe. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes olid võimelised sellises kliimas elama. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest.

Pangaea hiidkontinent

299 BCE

Hiidkontinendis olid ühendatud peaaegu kõik Maa mandrimassiivid.

Edaphosaurus

299 BCE

Edaphosaurus oli Permi ajastul elanud üks varasemaid suuri taimetoidulisi roomajaid, kes kasvas kuni 4 meetri pikkuseks

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene Permi ajastu väljasuremise tõttu. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis dinosaurustele võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurnes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Imetajate ilmumine- morganucodon

205 BCE

Üks varasemaid teadaolevaid imetajasarnaseid loomi, kes elas triiase ajastul.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetjad, kahepaiksed ja roomajas vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilkpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meres elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Ammoniit

180 BCE

Ammoniidid olid meredes elanud spiraalse kojaga peajalgsed limused

Pterosaurus

150 BCE

Pterosaurused ehk tiibsisalikud olid mesosoikumis laialt levinud lennuvõimelised roomajad.

Pteranodon

150 BCE

Kuni 6-meetrise tiibade siruulatusega Pteranodon'id olid ühed suurimad pterosaurused

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik ökonišid ja hakksid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistidena. Maismaal valitsesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Massilise väljasuremise käigus, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Õistaimede ilmumine- archefructus

130 BCE

Archefructus oli üks esimesi teadaolevaid õistaimi.

Esimesed roomajad

130 BCE

Esimesed mesilsed

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

68 BCE

Palogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajatest kujunes suur ja liigirikas rühm. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kasvas hulganisti troopilisi metsasi. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Esimesed jänesed

55 BCE

Kasside teke

34 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Kliima jahenes Maal oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvarternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond "homo" esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese "Homo sapiens'i" tekkimiseni. Palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa) suri välja. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.