Geokronoloogiline skaala

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4.6 mld- 4 mld
Algas planeet Maa kujunemisega. Sellest ajast pärit kivimeid on väga vähe. Vulkaaniliselt aktiivne periood ja sagedased meteoriidisajud. Kokkupõrke suure taevakehaga, mille tagajärel tekkis Kuu. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ning moodustasid ookeanid.

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus 4 mld -2.5 mld
Meredes arenesid algseid eluvormid. Arhaikumi ladestutest pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2.5 mld- 0.5 mld.
Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu juurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik

Kambrium

550 BCE

Kestvus 550 mln- 485 mln.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Esimesed kalad.

Ordoviitsium

486 BCE

Kestvus 485 mln- 443 mln
Ilmusid esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Klima oli valdavald soe, kuid ajastu lõpul kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Ooakeanipinna alanemine. Elualade vähenemine. Mereelustiku massiline väljasuremine

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln- 419 mln.
Meredes kujunesid rifid. Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa astumist. Maismaad hakkasid asuma loomad.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln -359 mln.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Kestvus 359 mln- 300 mln
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestvus 300 mln -250 mln.
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Karm kliima. Ülekaalus olid roomajad. Taimestikus suurenes paljuseemnetaimede, mered luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asutanud liikidest.

Triias

250 BCE

Kestvus 250 mln- 200 mln.
Ajastu alguses elustik oli liigvaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ajastu lõpus toimunus väljasuremine ning dinosaurused muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Juura

200 BCE

Kestvus 200 mln- 145 mln. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaad oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 mln- 66 mln.
Ilmusid esimesed õistaimed. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Esimesed mesilased. Ajastu lõpul toimunud massiivse väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln- 23 mln.
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Esimesed jänesed ja kassid. Soe ja niiske kliima. Troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Kliima jahenes ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid rohumaad- preeriad ja savannid.

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln- 2.5 mln.
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omasid tänapäeva ilme. Levisid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varased hominiidid- inimese eelased. Kliima jahenes ning tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestvus 2.5 mln- 0 mln.
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens' i tekkimiseni. Ajastu jooksul suri välja palju imetaja- ja linnuliike.