Geokronoloogiline skaala Melissa R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, kuna sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis umbes 4,5 miljardit aastat tagasi kui tabas toonast alles mõnikümmend miljonit aastat tagasi noorest Päikesesüsteemi tekkinud Maad Marsi suurune planeet Theia. Kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest palju lähemal ning meie planeedi ööpäev võis olla nelja tunni pikkune. Miljardite aastate jooksul on Kuu kaugus Maast suurenenud.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormis. Sellest ajast on leitud vanimad stromatoliidid- mikroorganismide, bakterite ja mitmesuguste vetikate toimel kihilised moodustised. Tänapäeval võib selle aja stormatoliitidest säilinud bakterifossiile leida Austraaliast.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proteosoikum

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Tekkisid esimesed hulkraksed organismid. Proterosikumis toimus mitu ulatuslikku jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekealine Edicara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksiteerivad ka tänapäeval, samuti ka suur osa loomahõimkondadest. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Sellel ajal kasvas ka planktiliselt vetikate hulk, mis oli toiduks loomastikule. Erinevalt varasematest pehmekehalistest organismidest kujunes Kambrumis loomadele mineraalne toes ja ka välisskelett trilobiitidel.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsiumi ajastu soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jpt. Ilmusid ka esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, aga ajastu lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra, muutes madalmered maismaaks. Kogu jäätumine tõi kaasa massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Ka maismaal jätkus taimede asustamine, need olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskoprionid, skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid- ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljudes meredes ja järvedes elasid kalad näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni ajastu alguses oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud juba esimesed metsad. Ilumusid ka esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Sellel ajastul tekkind kivisütt ei ole tekkinud nii palju ühelgi teisel. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ning putukad muutusid lennuvõimelisteks. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Permis tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus oli karm ja kuiv kliima. Sellistes karmides tingimustes elasid peamiselt roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, selles hävines 95% Maad asustanud liikdest.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguses oli elustik väga liigivaene, kuna varasemast ajastul toimunud väljasuremise taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimus jällegi väljasuremine, see andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Juura ajastu dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid välja triiase loomad. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid näiteks ihtüosaurused ja plesiosaurused. Meredes elasid tänapäeva tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

150 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud pleisosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis ajastul algas pärast dinosauruste ning teiste hiidroomajate väljasuremist imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asurkonnast liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesd primaadid. Paleogeeni alguses oli kliima soe ja niiske, suurtel laiuskraadidel kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Neogeeni ajastul omandasid mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud samuti rotid ning hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud väga palju imetaja- (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Paljude liikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.