Geokronoloogiline skaala Mariin G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa umbes 4,6 biljonit aastat tagasi, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Kuu tekkis kui Maad tabas Marsi suurune objekt. Maa gravitatsiooni tõttu tõmmati see objekt orbiiti ning see on seal sellest ajast saati püsinud. Kuu aeglustas Maa kiirust märgatavalt 6 tunnistelt päevadelt 24 tunnistele. Tänu Kuuga kokku põrkele sai Maa oma viltuse telje ning tänu sellele ka oma aastaajad.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Maa jahtudes veeaur kontsentreerus ja moodustas ookeanid ja teises veekogud, meredes arenesid algelised eluvormid, selllest perioodist on pärit vanimad leitud stromatoliigid, paljudes neist on säilinud ka bakterifossiile

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Fotosünteesivate tsünobakterite abil on suurenenud hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeani pinnakihis, mitu suurt jäätumist, rikastatud hapnikuga ilmusid keerulisemad eluvormid nagu hulkraksed, Maa osoonikiht oli paksenenud, enne osooni kihti oli elu vee alusega piiratud, sest vee kilbi kohal oli ohtlik kiirgus

Ediacara elustik

2500 BCE

Proterosoikumi lõpus ilmusid pehmekehalised ehk ilma skeletita organismid, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitus tüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest, seda perioodi tuntakse plahvatuse nime all, kasvas vetikate hulk, ilmusid käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed, käsijalgsed ja limused

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, meredes olid tänapäevalgi elavad odasabad, ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul algas jääaeg, ookeanipinna jäätumisega kaasnes massiline mereelustiku väljasuremine

Esimesed maismaataimed

485 BCE

Ordoviitsiumi ajal ilmusid esimesed maismaataimed. Need olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutus aladel.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikade ehitatud rifid, meres ujusid primitiivsed kalad, taimed jätkasid maismaa asustamist, maismaad hakkasid asustama ka loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, meredes ja järvedes elanud kalad (rüükalad ja vihtuimsed) kasvasid väga suureks ja olid tippkiskjad, ilmusid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid suutelised ka maismaal lühikest aega olema

Karbon

359 BCE

Maismaal kasvasid võimsad metsad, üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed, maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad

Permi

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean, mandri siseala oli kaetud kuuma kõrbega, maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid kõrbes elada, taimedest olid ülekaalus paljasseemnetaimed ja meredes luukalad, ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% Maad asustanud liikidest

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene suure väljasuremise tõttu, väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat, kui kliima soojenes ja kuivemaks muutus kadusid vihmametsad ning algas dinosauruste ajastu, ajastu lõpul toimunud väljasuremile muutusid dinosaurused peamiseksloomarühmaks maismaal, ilmusid esimesed imetajad,meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajal levinud loomaliigid, ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, ookeanis elasid ihtsüsaurused ja plesiosaurused, meredes leidus tänapäevast tüüpi kalu, suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimede metsadega

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis levisid kiiresti ülekogu Maa ja tänu millele arenesid esimesed mesilased, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid, maismaad valitsesid dinosaurused, ajastu lõpul toimunud massilisel väljasuremisel kadusid dinosaurused ning paljud merelised roomajad jt, peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust, mille tolmu pilv varjas Päikese ja selle tõttu temperatuur langes, mis põhjustas dinosauruste väljasuremise

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosaurust väljasuremist algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon, enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse, kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad, kuid hiljem hakkas kliima jahenema ning valdavask muutusid heitlehelised taimed, kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilma, hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, hiired ja rotid, kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud, Aafrikas ilmusid varased homoniidide esindajad, kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi,poolustel kujunes jääkate, inimesed on eksisteerinud ainult 0,004% ajast, mis Maa on eksisteerinud

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eelased, kelle evolutsioon Aafrikas on viinud tänapäevase inimeseni, paljud loomad nagu mammut ja karvane ninasarvik ning dodo ja moa surid välja