Geokronoloogiline skaala Mari-Liis R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi.
Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud.
Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Varajane atmosfäär

4400 BCE

Kuumade temperatuuride tõttu oli atmosfääris ainult veeaur.
Gaasid nagu heelium ja vesinik said atmosfäärist kosmosesse põgeneda.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.
Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile

Sekundaarne atmosfäär

4000 BCE

Veeauru pilved olid tavapärased madalamas atmosfääris.
Elu teke hakkas atmosfääri mõjutama.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Praegune atmosfäär

3300 BCE

Elu evolutsiooni tõttu suurenes hapniku protsent <1% 21%-ni.

Proterosoikum

2500 BCE

Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse abil suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.
Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval.
Kasvas planktiliste vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed.
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt.
Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga.
Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks.
Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad.
Taimed jätkasid maismaa asustamist.
Maismaad hakkasid asustama ka loomad.
Esimeste maismaaloomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.
Algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased.
Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime.
Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean.
Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima.
Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.
Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli üsna liigivaene, permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat.
Ilmusid esimesed dinosaurused.
Samuti ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad.
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad.
Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajajaid.
Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.
Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid.
Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon.
Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks.
Ilmusid esimesed primaadid.
Alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid.
Ajastu jooksul jahened Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.
Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase Homo sapiens'i tekkimiseni.
Ajastu jooksul on välja surnud imetajaliike (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa).
Loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.