-
4600 BCE
Hadaikum
Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
-
4000 BCE
Arhaikum
Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stormatoliidid. Paljudes stormatoliidides on säilinud ka bakterifossile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
Suurenes tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välasurnud organismirühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum e. agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Rikkalik elustik. Valdavalt soe kliima, ajastu lõpus jahenes, mis lõppes jääajaga. Ookeanipind alanes. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Soojad mered. Kujunesid rifid. Primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja maismaad asustasid esimesed loomad. -
419 BCE
Devon
Troopika meredes rikkalik põhja elustik. Šelfimereede äärealadel suured rifid. Meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad. Maismaal tekkisid esimesed metsad ja kahepaiksed -
359 BCE
Karbon
Maismaal arenesid võimsad metsad, kujunesid kivisöe lademed. Maismaal elutses rohkesti lülijalgseid ja tulid esimesed lennuvõimelised putukad. Esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Hiidmanner Pangae. Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal kuiv kõrb. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Lõpus suri 95% Maad asustanud liikidest välja. -
252 BCE
Triias
Elustik liigivaene, esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides oli rohkelt merelisi roomajaid. Meredes ujusid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemne taimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis domineerisid kogu Maa maismaataismestikus. Ookeanides ja meredes rudistid.Maismaal dinosaurused ja arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased elasid meredes. Esimesed primaadid. Kliima soe ja niiske. Troopilised metsad suurtel laiuskraadidel. Peale kliima jahenemist valdavad heitlehelised taimed. Ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastik ja taimestik omandasid tänapäevase ilme. Maod, konnad, laululinnud, hiired, rotid. Tänapäevased imetajad ja linnud. Varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi, poolustel kujunes jääkate. -
3 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased. On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
