Geokronoloogiline skaala Maksim G2R2

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteroriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas, Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Stromatoliite võib ka praegu kohata, nt Austraalias.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed, limused. Loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaa taimed. Ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Meredes kujunesid käsnade, korallide, lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed kasvasid niisketel, üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid)

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Loomastikud olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meres suurenes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. Tulemusena kadus kuni 95% kõigist liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik oli liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elasid merelised roomajad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus väljasuremine, milles hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeenis algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ja niiske. Troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes ning see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetajaliike ja linnuliike. Loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.