-
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha -
4500 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidi sajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest perioodist on säilinud kivimid Gröönimaalt, Kanadast, ja Austraaliast. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad mikroorganismide toimel kujunenud kihilised moodustised. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3500 BCE
Esimesed üherakulised organismid
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tsünobakterite fotosünteesimise tõttu suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu ulatuslikku jäätumist. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
570 BCE
Mereselgrootute teke
-
560 BCE
Tekkis Ediacara elustik
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. -
542 BCE
Esimesed skeletiga organismid
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
505 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes rikkalik elustik. Esimesed maismaataimed. Sooja kliima lõpetas jääaeg. Mereelustiku massiline väljasuremine. -
479 BCE
Esimesed putukad
-
443 BCE
Silur
Kujunesid korallide, käsnade ja lubivetikate ehitatud rifid. Primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist ja loomad alustasid maismaa asustamist. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks -
408 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
380 BCE
Esimesed metsad
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad. Kujunesid kivisõelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. -
320 BCE
Esimesed roomajad
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea ja selle siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaa loomastikus olid ülekaalus roomajad. Permi ajastu lõppedes suri kuni 95% maad asustanud liikidest välja. -
252 BCE
Triias
Elustik oli väljasuremise tõttu liigivaene. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
230 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
208 BCE
Esimesed imetajad
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Esimesed kroodillid ja kilpkonnad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
145 BCE
Kriit
Õistaimed hakkasid kiiresti domineerima kogu maismaa taimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüsosauruste, ammoniitide ja rudistide poolt. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. -
140 BCE
Esimesed linnud
-
66 BCE
Massiline väljasuremine
Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised romajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
66 BCE
Palogeen
Imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, kellest enamus elasid maismaal. Tekkisid vaalade eellased asusid elama meredesse. Algul oli kliima soe ja niiske. Seejärel hakkas järjest jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
Period: 66 BCE to 3 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima konnad, maod, laululinnud, rotid ja hiired. Ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenemine tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
6 BCE
Esimesed hominiidid
-
2 BCE
Kvaternaar
Imusid inimese eellased, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkeni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetajate- ja linnuliike.
