Geokronoloogiline skaala Madis R1

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Sellest ajast pärit kivimeid on Maal väga vähe (leitud Gröönimaal, Kanadas, Austraalias). Perioodi lõpus kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 100 mln aastat pärast Maa moodustumist põrkas Maa kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Tekkinud on veekogud, meredes hakkasid arenema algelised eluvormid. Sellest ajast on leitud esimesed stromatoliidid (bakterite ja vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised). Neid võib tänapäevalgi leida Austraaliast.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mille ajal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekivad peamised organismide ehitustüübid mis eksisteerivad ka tänapäeval. Loomariiki ilmusid järjest: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Erinevalt proterosoikumi pehmekehalistest organismidest, kujunes nüüd paljudele loomadele mineraalne toes - arvatavasti kaitseks röövloomade lõugade ja hammaste evolutsioonile. Ühtalsi kasvas planktiliste vetikate hulk. Sellist tohutu kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes oli rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid siis hakkas kiiresti jahenema ning ajastu lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu alanes ookeanipind kuni 100 m võrra ja selle tõttu muutusid paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid Maa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad: nendest esimeste seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid sel ajal tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik veel madal ja hõre, aga ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt pole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseosa noli kaetud kõrbega, kus oli karm ja kuiv kliima. Sellistes tingimustes elasid peamiselt roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemne taimede, meres aga luukalade osakaal.
Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - hävines 95% siinset asustanud liikdest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene, permi lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai järjekordse väljasuremise tõttu peamine loomarühm maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Tekkisid uued dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetades välja eelneva ajastu liigid. Ilmusid esimesd linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju hiiglaslikke roomajaid nt plesiosaurus. Meredes elasid ka tänapäevst tüüpi kalad. Enamus maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedes koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused ning arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Väljasuremise peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulistest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Esimesed primaadid. Kliima hakkas soojast järk-järgult jahenema. Paleogeenis kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Tänapäevase ilme omandavad mandrite geoggraafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, rotid, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid e inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes välja püsiv jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja-(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (dodo, moa). Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.