Geokronoloogiline skaala Liise G2R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi, Maa teke, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Haidaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Sellest ajast pärit kivimid on leitud Kanadas, Austraaliast ja Gröönimaalt.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga, Theia, ning moodustas Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, Arhaikumi ladestustest pärit vanimad stromatoliidid-mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, paljudes stromatoliitides säilinud bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliitide esinemine

3500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele. Selle aja käigus toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik, teadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomahõimkonnad, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mida sõid loomad. Loomariiki ilmusid paljud selgrootud loomad: käsnad, limused ning lülijalgsed ja paljud teised.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks korallid, ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alamine kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Ilmusid ka esimesed maismaa loomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tippkiskjad. Ajastu lõpus tekisid metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

375 BCE

Esimesed kahepaiksed

365 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Maismaal elas palju lühijalgseid, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaal elasid roomajad, kes suutsid kuivas kõrbes ellu jääda. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli liigivaene, kuid ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid, ning tänapäevased kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Loomadest valitsesid maismaal dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire areng. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ajastu alguses oli kllima soe ja niiske, kuid kliima hakkas järk-järgult jahenema ning tekkisid preeriad ja savannid,mis asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Esimesed jänesed

55 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastik ning taimestik omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja imetajad ja linnud, ning ilmusid välja inimese eellased. Maa jahenes oluliselt, mille käigus poolustele kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.