-
4600 BCE
Hadaikum
Maa teke, kivimeid säilinud Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kogunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Kuu tekkis Maa ja teise, umbes planeedi Marsi suuruse väikese planeedi kokkupõrkel. Sellest löögist tekkinud praht kogunes Maa ümber orbiidile, moodustades Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk üregoon
Meredes arenesid algelised eluvormid. Selle aja ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Säilinud on ka bakterfossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk üregoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
3500 BCE
Stromatoliidid hakkasid arenema
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris ja ookeanide pinnakihis. Maa oli sel ajal ulatuslikult jääga kaetud, kuna toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võisid kuuluda tänapäeval olevad rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organisimirühmad. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1900 BCE
Vanim eukarüoodi kivistis
-
560 BCE
Fossiilid proterosoikumi lõpust
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kambriumis kasvas ka planktiliste vetikate hulk ning vetikad olid toiduks loomastikule. Loomariiki ilmusid paljud selgrootud loomad, näiteks käsnad ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastumine- röövloomade hambad tugevnesid, seevastu tekkis paljudel loomadel mineraalne toes ja tugev välisskelett. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paelosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
535 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, näiteks korallid, ning ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli ordoviitsiumi ajal valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumise tõttu toimus ookeanipinna alamine kuni 100m võrra ning paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks. See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Siluri
Soojades meredes kujunesid rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Maismaa asustamist jätkasid taimed, mis olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutavatel aladel. Ilmusid ka esimesed maismaa loomad nagu näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik ning šelfimerede äärealadel ehitati suuri riffe. Meredes ja järvedes tekkisid suured tippkiskjad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed. Devoni algul oli maismaa madal ja hõre, aga ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid ka esimesed kahepaiksed. -
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Lisaks elas maismaal lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid ka esimesed roomajad. Üleujutatavatele aladele kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastul tekkis kõige rohkem kivisütt, mille hulga kogust teistel ajastutel pole tekkinud. -
300 BCE
Hiidmanner Pangaea
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealas oli suur kuiv kõrb karmi kliimaga ning maismaal ülekaalus olid roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade oma. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikmetest. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
201 BCE
Triiase
Ajastu alguse elustik oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid, kilpkonnad ning ookeanides elas palju merelisi roomajaid. Lisaks elasid meredes juba tänapäevast tüüpi kalad. Paljasseemnetaimedest koosnev mets kattis tihedalt maismaad. -
200 BCE
Imetajate ilmumine
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Maa maismaataimestikku domineerisid õistaimed. Loomadest valitsesid maismaal dinosaurused ning arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused ja ihtüosaurused ning ammoniidid ja lehmsarve meenutavad karbirudistid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
135 BCE
Esimesed roomajad
-
125 BCE
Esimesed õistaimed
-
100 BCE
Esimesed mesilased
-
66 BCE
Paleogeen
Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased elasid ka meredes. Ilmusid esimesed primaalid. Ajastu alguses kliima oli soe ja valdavalt troopilised metsad. Seejärel kliima hakkas jahenema järk-järguliselt ja hakkasid domineerima heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad- preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
52 BCE
Esimesed jänesed
-
30 BCE
Kasside teke
-
23 BCE
Neogeen
Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Lisaks tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes Maal oluliselt ja toimus korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. -
3 BCE
Inimahvide teke
-
2 BCE
Mammutite välja suremine kliimamuutuse tõttu
-
2 BCE
Kvaternaari
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad Aafrikas. Toimus paljude imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) väljasuremine. Väljasuremist seostatakse inimese mõju kasvuga planeedi elustikule.