Geokronoloogiline skaala Liisa R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

10 miljonit aastat tagasi põrkus Maa kokku suure taevakehaga ja tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid esimesed algelised üherakulised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanides suurenes hapnikusisaldus tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele. Toimus ka mitu suurt jäätumist, Maa oli sel ajal ulatuslikult jääga kaetud. Proterosoikumi lõpus ilmus Ediacara elustik (ilma skeletita olendid), mille kulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmad.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Samuti tekkis suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.Seda väga kiiret evolutsiooni nimetatakse kambriumi plahvatuseks. Suurenes planktiliste vetikate hulk. Ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limuskid. Röövloomadel kujunesid välja jõulised lõuad ja hambad, saakloomadel mineraalne toes või tugev välisskelett. Seda nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Kambrium

Period: 542 BCE to 485 BCE

Esimesed kiskjad

540 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, aga ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise (kuni 100 m). Madalamad mered muutusid maismaaks ja see põhjustas mereelustiku massilise väljasuremise.

Ordoviitsium

Period: 485 BCE to 443 BCE

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Meres kujunesid rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed maismaaloomad olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Silur

Period: 443 BCE to 419 BCE

Devon

419 BCE

Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, näiteks rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid tolle aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgroogsed, kes said lühikest aega ka maismaal hakkama.

Devon

Period: 419 BCE to 359 BCE

Esimesed metsad

386 BCE

Esimesed kahepaiksed

368 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvas tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud surnud puudest kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Karbon

Period: 359 BCE to 299 BCE

Esimesed maismaaloomad

312 BCE

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean, ja mille siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes hakkama saada. Suurenes paljasseemnetaimede ja meres luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Perm

Period: 299 BCE to 252 BCE

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid ka esimesed imetajad ning meres suurenes ammoniitide ja karpide osakaal

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

Period: 252 BCE to 201 BCE

Dinosauruste ilmumine

220 BCE

Esimesed imetajad

210 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas palju merelisi roomajaid (ihtüosaurused ja plesiosaurused). Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaast oli suurem osa kaetud palajasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Juura

Period: 201 BCE to 145 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis kiiresti hakkasid domineerima kogu maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega,ning ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilises väljasuremises, mille üheks põhjuseks oli meteoriidiplahvatus, hävisid dinosaurused, paljud mereelukad jt.

Kriit

Period: 145 BCE to 66 BCE

Esimesed õistaimed

130 BCE

Esimesed roomajad

130 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske ning kasvasid troopilised metsad, kuid siis kliima jahenes ning valdavaks kujunesid heitlehised taimed. Ulatuslikuks kujunesid preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Paleogeen

Period: 66 BCE to 23 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varajased hominiidid (inimese eellased). Maa kliima jahenes ja see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Neogeen

Period: 23 BCE to 2 BCE

Inimahvide teke

4 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased (Homod), kellest kujunesid evolutsiooni käigus tänapäevased inimesed Homo sapiens'id. Sellel ajastul surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod ja moad. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha suureneva mõjuga planeedi elustikule.

Kvaternaar

Period: 2 BCE to 1 CE

Praegugi jätkuv geoloogiline ajastu.