-
4600 BCE
Hadaikum
Kestus: 4.6 mld kuni 4 mld aastat tagasi.
Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud.
Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkus suure taevakehaga ning tekkis Kuu -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes hakkasid arenema algelised eluvormid.
Ladestutest on leitud vanimad teadaolevad stromatoliidid, mille sees on säilinud ka bakterifossiile -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum
Suurenes elutegevuse tagajärjel vees ja atmosfääris hapniku sisaldus.
Korduvalt oli Maa ulatuslikult jääga kaetud.
Aegkonna lõpust on leitud Ediacara elutik -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Toimus väga kiire evolutsioon, mida nimetatakse ka kambriumi plahvatuseks.
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis esinevad ka tänapäeval.
Kasvas vetikate hulk ning osadel elusolenditel arenes välj ka mineraalne toes -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
hakkasid ilmuma esimesed maismaataimed.
Kliima on ajastu alguses soe, kuid lõppeb jääajaga, mille tagajärjel langes ookeanipind 100m võrra. See muutis mõned madalamad mered maismaaks ja see tõi endaga kaasa massilise mereelustiku väljasuremise. -
Period: 485 BCE to 443
Ordoviitsium
-
443 BCE
Silur
maismaad hakkasid asustama ka esimesed loomad, kelle hulgas olid ka tuhatjalgsed ja skorpionid -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad.
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud kalad kasvasid väga suurteks ning nendest said tippkiskjad. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
359 BCE
Karbon
Võimsad metsad, esimesed roomajad.
Ühelgi teisel ajastul ei tekkinud nii palju kivisütt kui karbonis. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mille sisealadel asus karmi kliimaga kõrb. Ülekaalus oli roomajad, kes suutsid sellises kliimas elada.
Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ning meres luukalade oma.
Lõpus tuli ajaloo suurima väljasuremisega, kus kadus kuni 95% liikidest. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Algusel elustik väga liigivaene. Esimesed dinosaurused, ilmusid ka esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
Period: 252 BCE to 201 BCE
Triias
-
201 BCE
Juura
esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ka ookeanis elas hulgaliselt roomajaid. Enamus maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis peagi hakkasid domineerima maismaataimestikus.
Ookean oli põhiliselt asustatud eri liiki karpidega.
Ajastu lõpul toimus taas suur väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
66 BCE
Paleogeen
Suur osa imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellasi leidus ka meres.
Ilmusid esimesed primaadid.
Alguses oli troopiline kliima, kuid lõpupoole muutus see jahedamaks.
Kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid eelnevaid metsi. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
kainosoikum ehk uusaegkond
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase jume.
Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid.
Kliima Maal jahenes oluliselt, mille tagajärjel olid korduvad jäätumised ning poolustel kujunes jääkate. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid esimesed inimese vahetud eellased.
Suri välja palju imetaja- ja linnuliike, näiteks mammutid, moa.
Liikide väljasuremist seostatakse inimese mõjuga planeedi Maa elustikule. -
Period: 2 BCE to 1 BCE
Kvaternaar
