Geokronoloogiline skaala Laura R1

Hadaikum

4600 BCE

4,6mld-4mld
Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidi sajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor siis atmosfäär ja ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas Maad Marsi suurune planeet. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal ning meie planeet pöörles tublisti kiiremini. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud. Praegu kaugeneb Kuu meist 3,8 sentimeetrit.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, paljudes nendes on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Stromatoliidid hakkasid arenema

3500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Olid olemas fotosünteesivad tsüanobakterid. Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnkusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus seniajani teadlaste seas vaidlusi tekitav pehmekehaline elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja loomhõimkonnad. Kambriumi plahvatus. Ilmusid paljud selgrootute rühmad, hiljem kujunes paljudel mineraalne toes. Välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste revolutsioonile. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Tekkisid esimesed kalad

532 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaa taimed. Kliima oli valdavalt soe aga ajastu lõpus toimus kiire jahenemine millele järgnes jääaeg. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ning elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel või üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid) ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed ehk selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka masimaal hakkama saama.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesi lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Hiidmanner Pangaea

300 BCE

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal valitses karm kliima, see oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad sest nemad suutsid elada sellistes tingimustes. Taimestikus suurenes palasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triiase

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 145 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Imetajate ilmumine

210 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja tiirase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, kilpkonnad ja krokodillid. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid(ihtüosaurusi ja plesiosaurusi). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed mis hakkasid üsna kiiresti domineerima maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega(rudistid). Maismaal valitsesid jätkuvalt dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Esimesed roomajad

135 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Seniseid metsi hakkasid asendama ulatuslikud rohumaad(preeriad ja savannid).

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Esimesed jänesed

52 BCE

Kasside teke

30 BCE

Neogeen

23 BCE

Mndrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid väljatänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid(inimese eellased). Maa kliima jahenes Neogeeni jooksul oluliselt ning see tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Kvateernaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased(perekond Homo esindajad), kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Kaventaari jooksul surid välja paljud imetaja- ja linnuliigid nagu nt mammutid, dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.