Geokronoloogiline skaala Laura P. A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga, tekkis Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, kui Maa oli ulatuslikult kaetud jääga. Ilmus pehmekehaline

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ja suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Toimus evolutsiooniline võidurelvastamine (saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon).

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja mereelustik hakkas massiliselt välja surema.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad asustasid taimed üha enam. Varased maismaataimed olid väikesed, lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimesed maismaaloomad olid nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad, nt mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suureks ja olid selle ajastu tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik veel hõre ja madal, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade eellased. Üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Nii palju kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel perioodil. Maismaal elas palju lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala kattis kuiv kõrb, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, sest nad suutsid nendes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõppes 95% kõigist Maad asustanud liikide väljasuremisega.

Triias

252 BCE

Kestus 252 mln kuni 201 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik oli suhteliselt liigivaene, permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestus 201 mln kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid ka juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kõikjal olid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, esines korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus 2,5 mln aastat tagasi kuni tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens´i tekkimiseni. Ajastu jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, nt mammut ja dodo. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga Maa elustikule.