-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud.
Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.
Kivimeid leidub selles perioodis Kröönimaal, kanadas ja Austraalias.
Moodustusid ookeanid. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arenesid välja algelised eluvormid.
Maa ühe pöörde pikkus aeglustus kuuelt tunnilt kahekümne neljale. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Hapniku sisalduse suurenemine atmosfääris ja ookeanide pinnakihtides.
Mitmed jäätumised mille käigus Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.
Ilmus pehmekehaline Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
543 BCE
Kambrium
Kambriumi plahvatus. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades meredes rikkalik elustik.
Ilmusid esimesed maismaataimed.
Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõppes jääajaga.
Toimus ookeani pinna alanemine, paljud mered kuivasid üles ja mere elustik vähenes. -
443 BCE
Silur
Tekkisid rifid.
Taimed jätkasid maismaa asustamist ja hakkasid maismaad asustama ka esimesed loomad -
419 BCE
Devon
Rifid suurenesid.
Kalad muutusid kasvult suuremaks.
Tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaal asetsesid võimsad metsad.
Tekkisid kivisöelademed.
Osadel putukatel arenes välja lennuvõime ja maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, millest suur ala oli kõrb.
Maismaal olid ülekaalus roomajad.
Ajastu lõppes massilise väljasuremisega, kus kadus kuni 95% tol ajal kogu Maad asustanud liikidest. -
252 BCE
Triias
Ajastu algul elustik liigivaene.
Ajastu algul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud krokodillid ja kilpkonnad
Elasid juba tänapäeva tüüpi kalad.
Suur osa maismaast kaetud tihedate metsadega -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid hiljem domineerima maismaa taimeriiki.
Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evulutsioon.
Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusuid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid.
Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed.
kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandriline geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme.
Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired.
Kujunesid välja tänapäeva imetajad ja linnud.
Aafrikas ilmusid varased hominiidid.
Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate. -
2 BCE
Kvaternaar
Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased.
Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.
Mitmete loomaliikide väljasuremist seostatakse inimese üha kasava mõjuga planeedi elustikule.
