Geokronoloogiline skaala Kristjan R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus on 4.6mld-4mld. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja siis ookean. Sellest ajast on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Juhtiv hüpotees meile kõigile tuttava Kuu tekkimise kohta kõlab nii - umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast alles mõnikümmend miljonit aastat tagasi noorest Päikesesüsteemi tolmust ja kiviräbust tekkinud Maad kusagil Marsi suurune planeet. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Abiogenesis (elu teke)

3800 BCE

Elu tekke ehk biopoeesi all mõeldakse bioloogilise elu teket mittebioloogilistest nähtustest. Elu tekkimist nimetatakse ka keemiliseks evolutsiooniks. Elu tekke aeg, koht ning viis on teadusliku uurimise teema. Elu päritolu kohta Maal on kaks peamist arusaama.

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. selles ajatsüklis kasvas ka hapniku sisaldus atmosfääris. Toimus ka mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Paleosoikum

542 BCE

Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril.

Fanerosoikum

542 BCE

Kestus 542 mln tagasi kuni tänapäev. Hõlmab kolme aegkonda: paleosoikumit, mesosoikumit ja kainosoikumit.

Kambrium

542 BCE

Kestus 542 mln kuni 485 mln aastat tagasi. Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid üksteise järel selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes (nt tigudel koda).

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed Kalad

530 BCE

Ordoviitsiumi ajastu

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul kliima kiire jahenemine ning mereelustiku massiline väljasuremine.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes oli rikkalik põhjaelustik. Paljud meredes ja järvedel elanud kalad (rüükalad, vihtuimsed), kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkisid esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

363 BCE

Karboni ajastu

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Permi ajastu

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal ja meredes luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus: 252 - 201mln aastat tagasi. Ajastu algne elustik oli Maa ajaloos toimunud suurima väljasuremise tõttu väga liigivaene. Taastumiseks kulus elustikul kuni 10mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused, kel õnnestus järjekordse väljasuremise tõttu saada domineerivaimaks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid ka esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 145 BCE

Juura

201 BCE

Kestus: 201 - 145mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 - 66mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa taimestikus. Ookeanides ja meredes elutsesid plesiosaurused ja ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremisega kadusid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Kõige enam peetakse põhjuseks Maa tabamust meteoriidiga.

Paleogeeni ajastu

66 BCE

Kestus: 66 - 23mln aastat tagasi. Peale massilist väljasuremist algas kiire lindude ja imetajate evolutsioon. Imetajad kujunesid väikearvulisest asukinnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas neist maismaal, kuid vaalade eelased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning domineerivamaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid metsi asendavad rohumaad.

Kainosaikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeeni ajastu

23 BCE

Kestus: 23 - 2,5mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul kliima jahenes Maal oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2,5mln aastat tagasi - tänapäev. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens`i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul paljude välja surnud imetajate (mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliikide (dodo, moa) seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.