Geokronoloogiline skaala. Kristin Pauskar

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum algas planeet Maa kujunemisega. Selle lõpuks peetakse aega 4,6 miljardit aastat tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt aktiivne periood, samuti toimusid sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpus kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Arhaikum

3800 BCE

Arhaikum ehk ürgeooni meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on leitud vanimaid mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterfossiile. Elu tekkis 3,8 miljardit aastat tagasi.

Proterosoikum

2100 BCE

Proterosoikum ehk agueoonis tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanides hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Tekkis pehmekehaline Edicara elustik. Mitmerakuliste organismide teke toimus 2,1 miljardit aastat tagasi.

Fanerosoikum: Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval ja ka suurem osa tänapäevastest loomhõimkondades. Kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja vetikad oli toiduks loomadele. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed. Loomad kujunes välja mineraalne toes.

Fanerosoikum: Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks. Mereelustik suri massiliselt välja.

Fanerosoikum: Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Esimeste maismaaloomade seas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Fanerosoikum: Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed kiskjad. Muutused toimusid ka maismaal. Tekkisid esimesed metsad, ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised ka maismaal hakkama saama.

Fanerosoikum: Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Fanerosoikum: Perm

300 BCE

Tekkis hiidmander Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean. Sisealal oli kuiv kõrb, kus oli karm kliima. Sellistes tingimustes elasid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa suurima väljasuremisega.

Mesosoikum: Triias

250 BCE

Elustik oli liigivaene, väljasuremisest taastumiseks läks 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum: Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Mesosoikum: Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud sauruste, ammoniitide ja lehmsarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajad ja linnuliigid. Väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad. Väljasuremise põhjustas meteoriidiplahvatus.

Kainosoikum: Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavakd muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum: Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased. Toimus korduvaid jäätumisi ja poolustel kujunes jääkate.

Kainosoikum: Kvaternaari

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindaja. Suri välja palju imetajaid(mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.