-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Kuu moodustus Maa ja Marsi suuruse taevakeha kokkupõrkumisel umbes 4.6 miljardit aastat tagasi. Kokkupõrke tulemusena paisati suur hulk tulist ainet orbiidile ümber Maa, kus sellest moodustuski Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stomatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purparbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunesid kihilised moodustised. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis pehmekehaline Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäeva rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismrühmi. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Kambriumis tekkisid peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Ilmusid selgrootud: käsnad, ainuõõssed, lülijalgsed jt. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes, näiteks teod. Väliskelett kujunes röövloomade vastu enda kaitseks. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 2 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa merevee alanemise ning mereelustik hukkus. -
443 BCE
Silur
Ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, need olid lihtsa ehitusega ja väikesed. Maismaad hakkasid asutama loomad nagu tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed jt. Meresi ja järvi asustasid kalad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid puu eellased. Kavanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiindmanner Pangaea. Ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, 95% Maa asustunud liikidest hukkus. -
252 BCE
Triias
Ajastu alguses elustik liigivaene, elustiku taastumiseks kulus 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Ilmusid esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 145 BCE
Mesosoikum ehk keskaeg
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosnevad metsad. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima maismaataimestikku. Ajastu lõpus hukkusid dinosaurused, merelised roomajad jt meteoriidi tagajärjel. -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli soe ning troopilised metsad kasvasid, kuid kliima hakkas jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised metsad. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevasemad imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimeste eellased. Ajastu jooksul jahenes kliima korduvalt, mis tõi kaasa jäätumisi. -
2
Kvaternaari
Ajastu alguses ilmusid Homo Sapiens`id. Suri välja palju imetajaid, näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud ja linnuliike, näiteks dodo. Loomade väljasuremist seostatakse inimesed mõjuga planeedi elustikule.
