Geokronoloogiline skaala Kevin-Kajar

By Kevin-Kajar Kask
  • 4600 BCE

    Maa teke

    Maa teke
    Kujunes Maa. Vulkaaniliselt aktiivne. Meteoriidisajud. Kivimeid on leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Maa põrkus kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu.
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk Ürgeoon

  • 3800 BCE

    Elu teke

    Elu teke
    Meredes tekkisid esimesed algelised eluvormid. Leitud mitmeid stromatoliide ja bakterifosiile
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 2100 BCE

    Mitmerakuliste organismide teke

    Mitmerakuliste organismide teke
    Fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevuse käigul suurenes atmosfääris hapnikusisaldus. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline Ediacara elustik ehk ilma skeletita elusorganismid.
  • 542 BCE

    Kambrium ja esimesed kalad

    Kambrium ja esimesed kalad
    Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, sealhulgas ka osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule.Tekkisid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. Kujunesid mineraalsed toed teatud loomadel, nagu koda tigudel ja karpidel ning tugev välisskelett trilobiitidel. Tekkis saakloomade ja röövloomade vahel evolutsiooniline võidurelvastumine.
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fanerosoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paloesoikum ehk vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium ja esimesed maismaataimed

    Ordoviitsium ja esimesed maismaataimed
    Troopilistes meredes elas rikkalik elustik nagu käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Tekkisid esimesed maismaataimed. Samuti Ordoviitsiumi ajastu kliima ning jääaegade tagajärel suri välja suur osa mereelustikku.
  • 443 BCE

    Siluri ajastu

    Siluri ajastu
    Tekkisid primitiivsed kalad, tekkisid esimesed rifid. Maismaa taimed levisid. Taimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaal tekkisid ka esimesed loomad nagu skorpionid, meriskorpionid ning tuhatjalgsed.
  • 419 BCE

    Devon- Esimesed metsad ja kahepaiksed

    Devon- Esimesed metsad ja kahepaiksed
    Troopikameredes rikkalik põhjaelustik. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad nagu rüükalad ja vihtuimsed kasvasid väga suureks ning olid oma aja tippkiskjad. Ajastu lõpuks oli maismaadel juba esimesed metsad ja kahepaiksed, selgroogsed kes suutsid lühikest sega maismaal hakkama saada.
  • 359 BCE

    Karboni ajastu

    Karboni ajastu
    Hiiglaslikud metsad-osjade, koldade ja sõnajalgade puukujulised eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale tekkisid esimesed roomajad.
  • 300 BCE

    Permi ajastu

    Permi ajastu
    Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus oli ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95% liikidest).
  • 250 BCE

    Triiase ajastu- Dinosaurused ja Imetajad

    Triiase ajastu- Dinosaurused ja Imetajad
    Tekkisid esimesed dinosaurused ning muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Tekkisid esimesed imetajad. Meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal.
  • 200 BCE

    Juura ajastu

    Juura ajastu
    Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud (150 miljonit a. EKr.), krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides oli rohkelt merelisi roomajaid nagu ihtüosarusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit ajastu- Esimesed roomajad, õistaimed ja mesilased. Raide kõrgaeg

    Kriit ajastu- Esimesed roomajad, õistaimed ja mesilased. Raide kõrgaeg
    Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiirelt domineerima kogu maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ning ammoniitide ja lehmasarve meenutavade karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Kriidi lõpul hävinesid massiliselt mitmed liigid, sealhulgas dinosaurused ja paljud merelised loomad. Väljasuremise põhjuseks nimetatakse meteoriidiplahvaatust.
  • 66 BCE

    Paleogeeni ajastu- Dinosauruste väljasuremine, esimesed jänesed, kasslaste teke

    Paleogeeni ajastu- Dinosauruste väljasuremine, esimesed jänesed, kasslaste teke
    Peale hiidloomade väljasuremist algas lindude ja imetajate hulgas kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse.Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, mistõttu kasvasid troopilised metsad ka laiuskraadidel. Ajastu lõpul hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 252 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeeni ajastu - Inimahvide teke

    Neogeeni ajastu - Inimahvide teke
    Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase ilme. Loomastikust hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Tekkisid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas tekkisid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenedes tekkisid poolustele jääkatted.
  • 2 BCE

    Kvaternaari ajastu

    Kvaternaari ajastu
    Ajastu alguses tekkisid inimese vahetud eellased - perekond "Homo" esindajad, mis hiljem arenesid "Homo Sapiens"-iteks. Paljud imetajaliigid (nt: mammut, karvane ninasarvik) ja linnuliike (nt: dodo, moa) surid välja, mida seostatakse ka inimeste mõjuga planeedil.