Geokronoloogiline skaala Kerttu R1

Hadaikum

4600 BCE

kestvus 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga ja tekkis Kuu

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid. Vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 0,542 mld aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus.Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542mln kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid peamised organismide ehitustüübid ja ka suurem osa tänapäeva loomahõimkondadest, seda kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas plankiliste vetikate hulk. Loomariiki ilmusid käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused (selgrootud). Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Tekkis evolutsiooniline võidurelvastumine.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 mln kuni 443 aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul kliima kiire jahenemine ja ajastu lõppes jääajaga, mistõttu ookeani pind alanes 100 meetri võrra. Paljud madalmered muutusid kuivaks maaks, mis tõi omakorda kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 mln kuni 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubjavetikate rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, näiteks tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 mln kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Esimesed metsad ja kahepaiksed. Kalad kasvasid suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 mln kuni 300 mln aastat tagasi. Suured metsad. Üleujutuse tagajärjel tekkinud surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Tekkis tohutul hulgal kivisütt. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Kestvus 300 mln kuni 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mille sisemanner oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes suurima Maa väljasuremisega ajaloos, kadus 95% Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Kestvus 250 mln kuni 200 aastat tagasi. Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud suur väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Kestvus 200 mln kuni 150 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid ajastul levinud loomad välja. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Palju merelisi roomajaid ookeanites. Meredes olid juba tänapäeva tüüpi kalad. Suur osa maismaad kattis tihe paljasseemnetaimedest koosnev mets.

Kriit

150 BCE

Kestvus 150 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüsaurustega ning karpidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, kes hävisid kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus. Põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 mln kuni 23 mln aastat tagasi. Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi. Tekkisid esimesed jänesed ja kassid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 mln kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandas tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäeva linnud ja imetajad. Inimahvide teke Aafrikas. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

2,5 mln kuni tänapäev. Alguses ilmusid inimese vahetud eellased-perekond Homo esindajad. Välja suri palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.