Geokronoloogiline skaala Kerttu G2BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur taevakeha põrkus Maaga

Esmane atmosfäär

Period: 4400 BCE to 4000 BCE

Kergemad gaasid nagu vesinik ja heelium pääsesid kosmosesse. Kogu Maa vett hoiti atmosfääris auruna kõrgete temperatuuride tõttu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid, millest suures osas on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Sekundaarne atmosfäär

Period: 4000 BCE to 3300 BCE

Litosfäärist jätkusid kergemate gaaside kosmosesse liikumine, veeauru pilved olid pigem madalal atmosfääris, elu teke Maal hakkab vaikselt atmosfääri muutma.

Praegune atmosfäär

3300 BCE

[Kuni tänase päevani]
Elu teke ja areng suurendavad hapniku kogust atmosfääris. Inimesed alustavad gaaside kontsentratsioonide muutustega umbes 1700 aasta ringis.

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes hapnikusisaldus, toimus mitu suurt jäätumist, Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid

2100 BCE

Eukarüootide areng

1500 BCE

Meduuside teke

650 BCE

Kambrium

542 BCE

Skeletiga organismid, esimesed kalad, suur hulk vetikaid, toimus evolutsiooniline võidurelvastumine.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Esimesed kalad

539 BCE

Nautiluse teke

500 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, kliima oli valdavalt soe, lõpus toimus jahenemine ja jääaeg. Jäätumise tõttu kadusid elualad ja sellega kaasnes mereelu massiline väljasuremine.

Esimesed masimaataimed

443 BCE

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid ning ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, nende hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Esimesed soontaimed

441 BCE

Drastiline kliimamuutus

440 BCE

Siluri ajastul hakkasid liustikud kiiresti sulama, mistõttu meretase tõusis mis omakorda mõjutas terve Maa kliimat.

Esimesed lõugadega kalad

439 BCE

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, rifid kasvasid, paljud kalad kasvasid suureks ja olid tippkiskjad. Ajastu lõpul tekkisid metsad, esimesed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured eellased. Surnud puudest tekkisid esimesed kivisöelademed. Maismaal elas rohkels lülijalgseid, esimesed lennuvõimelised putukad ja roomajad.

Suurim maismaalülijalgne

330 BCE

[Arthropleura]

Esimesed roomajad

320 BCE

Esimene lennuvõimeline putukas

300 BCE

[Meganeura]

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomade hulgas domineerisid keskkonnatingimustega kõige adaptiivsemad - roomajad.

Trilobiitide väljasuremine

299 BCE

Suurim ämblik

298 BCE

Megarachne

Triias

252 BCE

Alguses oli elustik liigivaene, esimesed dinosaurused, lõpus toimus uus väljasuremine, mistõttu olid dinosaurused peamised loomarühmad maismaal. Esimesed imetajad, meredes suurenes karpide ja ammoniitide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

245 BCE

Esimesed imetajad

208 BCE

Dinosauruste domineerimine

201 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Paljasseemnetaimedest koosnevad metsad.

Tuatara teke

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed. Domineerisid rudistid, ammoniidid. Lõpus toimunud väljasuremise ajal hävisid ka dinosaurused ja paljud merelised roomajad.

Esimesed õistaimed

144 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Raide kõrgaeg

95 BCE

Ameerika lõvide teke

75 BCE

Paleogeen

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Esimesed primaadid. Kliima oli niiske ja troopiline - järk-järguline jahenemine. Tekkisid preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Esimesed primaadid

60 BCE

Suurim madu Titanoboa

60 BCE

Esimesed jänesed

54 BCE

Entelodontide teke

49 BCE

Sea ja metssea eellane

Esimesed hüääni ellased

42 BCE

Hyaenodon

Basilosauruste teke

41 BCE

Esimesed mammutid

40 BCE

Sarkastodonite teke

35 BCE

Keelikloomad

Suurim maismaaimetaja Indrioteerium

34 BCE

Esimesed kaslased

27 BCE

Neogeen

23 BCE

Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid välja esmased inimeellased - hominiidid. Korduvad jäätumised, poolustel kujunes välja jääkate.

Mammutite ja karvaste ninasarvikute väljasuremine

3 BCE

(pildil karvane ninasarvik)

Mõõkhambuliste tiigrite teke

3 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid esimesed inimese eellased - perekond Homo esindajad. Toimus paljude imetaja- ja linnuliikide väljasuremine.

Megalaniate teke

2 BCE

Ameerika lõvide väljasuremine

2 BCE

Kanada kurgede teke

10