-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud: Kanadas, Kröönimaal ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Suur taevakeha põrkus maaga. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterfossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
Kambriumi plahvatus: Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused. -
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastumine. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Jätkasid taimed maimaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimere äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tippkiskjad tol ajal olid järvi asustanud kalad, kes kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed. -
359 BCE
Karbon
Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid. Ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean Panthalassa. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede oskaal taimestikus ja luukalade oskalaal meres. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega ajaloos: 95% Maad asustanutest liikidest surid välja. -
252 BCE
Triias
Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Seal elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud suure väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad, Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus. -
66 BCE
Paleogeen
Algas kiire lindude ja imetajate avolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, kuid ajastu lõpul hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, taimestiku ning loomastiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo eindajad. Surid välja paljud imetajad ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
