Geokronoloogiline skaala. Katherin BK klass

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne. Sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Sellest ajast pärit kivimeid on säilinud: Kanadas, Kröönimaal ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Suur taevakeha põrkus maaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Paljudes stromatoliidides on säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Tekkis Ediacara elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Kambriumi plahvatus: Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kambriumi loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: Käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lühijalgsed ja limused.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Evolutsiooniline võidurelvastumine.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid välja käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Jätkasid taimed maimaa asustamist. Maismaad hakkasid ka asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik. Šelfimere äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tippkiskjad tol ajal olid järvi asustanud kalad, kes kasvasid väga suureks. Ajastu lõpuks olid tekkinud metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva Osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lühijalgseid. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik ookean Panthalassa. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede oskaal taimestikus ja luukalade oskalaal meres. Ajastu lõppes suurima väljasuremisega ajaloos: 95% Maad asustanutest liikidest surid välja.

Triias

252 BCE

Elustik oli üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Seal elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid.Ajastu lõpul toimunud suure väljasuremise käigus hävisid dinosaurused ja paljud merelised roomajad, Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks on meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas kiire lindude ja imetajate avolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, kuid ajastu lõpul hakkas kliima järk-järgult jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, taimestiku ning loomastiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja tänapäevased linnud ja imetajad. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo eindajad. Surid välja paljud imetajad ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.