Geokronoloogiline skaala Katarina G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Gröönimaal, Kanadas, Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatotoliidid. Paljudes stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, millal Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid ning suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kasvas planktilise vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad, paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikamerede elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima on soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi omakorda kaasa mereelustiku väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.

Devon

419 BCE

Korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad ehitasid suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks, nad olid tolleaegsed tippkiskjad. Devoni algul oli maismaataimestik madal ja hõre, ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgrootud, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Kõrbes valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meres suurenes luukalade osakaal. Üks varasemaid suuri taimtoidulisi roomajaid oli Edaphosaurus. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, kuna väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused. Peale järjekordset väljasuremist, muutusid nad peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt roomajaid (ihtüosaurused, plesiosaurused). Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid olid asustatud pleiosauruste, ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, merelised roomajad jt. Üks väljasuremise põhjuseks oli arvatavasti meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elas maismaal. Vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem hakkas kliima jahenema. Kujunesid ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid, hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid inimese eellased-varased hominiidid. Maa jahenes, toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond HOMO esindajad. Aafrikas alanud evolutsioon on viinud nad tänapäevase inimese HOMO SAPIENS tekkimiseni. On välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.