Geokronoloogiline skaala Karoliina BK

Hadaikum

4600 BCE

Maa teke. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpus kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Kivimeid on säilinud vaid Kanadast, Austraaliast ja Gröönimaalt.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Elu teke. Meredes arenesid algsed eluvormid. Selle ajastu ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. Säilinud on ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Tekkisid mitmerakulised organismid. Eukarüoodid arenesid. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Perioodi lõpus ilmus mõistatuslik Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid peamised organismide ehitustüübid. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid esimesed kalad. Loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes nagu koda või välisskelett. Rohkelt trilobiite.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid perioodi lõpus toimus kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid rifid, kus ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist. Ka loomad hakkasid asustama maismaad. Esimeste maismaaloomade hulgas olid tuhtatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik- käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Kalad kasvasid suuremaks ja mõnedest said tippkiskjad. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre, kuid ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel kujunesid metsade surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid. Putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri sisealas oli kuiv kõrb, kus suutsid elada vaid roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljsuremisega. Kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. Ka trilobiidid surid välja.

Triias

252 BCE

Ajastu alguses oli elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, kes hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Tekkisid esimesed mesilased. Ookeanid ja mered olid asustatud sauruste, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetaja-ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille üheks peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. Dinosaurused surid välja.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske. Hiljem hakkas kliima järk-järgult jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad, nagu preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid varased hominiidid- inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased. Inimene arenes. Ajastu jooksul surid välja mitmed imetajad, nagu mammut ja karvane ninasarvik, ja ka linnud, nagu dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedile.