Geokronoloogiline skaala Karl-Mattias R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfääär, kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algsed eluvormid, pärit vanimad stromatoliidid, kujunesid kihilised moodustused, säilinud on ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsünobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueroon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Ediacara elustik

560 BCE

Proterosoikumi lõpus ilmus mõistatuslik pehmekaeline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnuid organismirühmi.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organsimide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Kambriumis kasvas vetikate hulk; vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, üleujutatud aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhja elustik. Selfimerede äärealadel suured riftid. Meresid ja järvi asustanud kalad olid tippkiskjad. Maismaal esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Maismaal võimsad metsad. Kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid. Esimesed lennuvõimelised putukad. Esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid karmi ja kuiva kliimaga elada. Permi ajastu taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega (95% liikidest hävis).

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Triiases ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Esimesed dinosaurused tekkisid triiase ajastul ning tänu suurele liikide väljasuremisele asusid nad domineerima maakera.

Juura

200 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kainosoikum

66 BCE

Lindude ja imetajate kiire evolutsioon; Esimesed primaadid; Algus soe ja niiske; Kliima jahtumisel muutusid valdavaks heitlehelised taimed; Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned said tänapäevase kuju; Inimese eellased

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal,vaalade eelased asusid elama meredesse, kliima soe ja niiske, kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

65 BCE

Katastroofi tõttu muutus maa dinosaurustele elamiskõlbetuks ning nad hukkusid.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme, Aafrikas ilmusid varased inimese eellased, kliima jahenes oluliselt, poolustel kujunes jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Inimeste eellaste teke

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle evolutsioon on viinud Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad (mammut, karvane ninasarvik) ja linnud (dodo, moa).