-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. sellest perioodist on säilinud kivimid Kanadas, Gröönimaal ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Planeet Maaga põrkas kokku suur taevakeha, -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meredes arenesid algsed eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stomatoliidid. Stomatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Tänu tsüanobakteritele suurenes atmosfääris ja ookeani pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa loomahõimkondadest, sh kalad. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul kliima kiire jahenemine ning mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Niisketel aladel elavad lihtsad maismaataimed. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel suured rifid. Veekogusid asustanud kalad kasvasid väga suureks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Maismaal tekivad esimesed metsad ning tekivad ka esimesed kahepaiksed (selgroogsed). -
359 BCE
Karbon
Maismaad katavad võimsad metsad, kus kasvavad tänapäeva osjade, sõnajalgade ja koldade eellased. Üleujutatavatel aladel tekivad surnud puidust kivisöelademed. Maismaal elab rohkelt lülijalgseid, esimestel putukatel tekib lennuvõime. Maismaale ilmuvad esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekib hiidmanner Pangaea. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid rasketes tingimustes elada. Taimestikus suureneb paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. Ajastu lõpeb Maa ajaloo suurima väljasuremisega, kus kaob kuni 95% kõigist liikidest. -
252 BCE
Triias
Perioodi alguses on elustik liigivaene, kuna permi ajastu lõpus toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus kuni 10 mln aastat. Sel ajastul ilmuvad esimesed dinosaurused. Ilmuvad esimesed imetajad. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
208 BCE
Imetajate tekkimine Maale
-
201 BCE
Juura
Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja loomad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Maismaad katsid juba tänapäevast tüüpi kalad. -
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikku. Kriidi lõpus toimunud väljasuremise käigus hukkusid muu hulgas dinosaurused. -
66 BCE
Paleogeen
Algab lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, planeeti katavad troopilised metsad. Hiljem kliima järk-järgult jaheneb ning valdavaks muutuvad heitlehised puud. Rohumaad asendavad senised metsad. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja hominiidid - inimese eellased. Laiemalt hakkasid levima laululinnud, rotid ja hiired. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmuvad inimese vahetud eellased - perekonna Homo esindajad. Välja on surnud palju looma- ja linnuliike (mammut, dodo). Liikide väljasuremist seostatakse inimese suureneva mõjuga planeedi elustikule.
