Geokronoloogiline skaala Karl G2R3

Hadaikum

4600 BCE

kestis 4,6 mld -4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimid on säilinud sllest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi maa põrkas kokku tähtedega ja moodustus kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu jääaega, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Toimus nn kambriumi plahvatus - tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli soe, kuid perioodi lõpul jääaeg, mis tõi kaasa ookeanipinna alanemise 100 m võrra ja mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes tekkisid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asutamist, maismaale ilmusid ka esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid, ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meredes ja järvedes elavad kalad kasvasid suureks ja olid tippkiskjad. Devoni perioodi lõpuks tekkisid maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes said lühikest aega maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel tekkisid surnud puidust kivisöe lademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses suur Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kõrb, kus oli karm kliima. Maismaal elasid valdavalt roomajad, taimestikus suurenes paljasseemnetaimede ja meredes luukalade osakaal. Premi ajastu lõppes suure väljasuremisega, mille käigus kadus 95% liikidest.

Triias

252 BCE

Alguses on elustik üsna liigi vaene, kuna Permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja ajastu lõpul toimunud väljasuremise järel muutusid dinosaurused peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid aegamööda välja Triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed ja hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetajate ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud väljasuremise käigus hävisid kõik dinosaurused., paljud merelised roomajad. Dinosauruste hävimise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik elas maismaal, vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli alguses soe, kuid hakkas järkjärgult jahenema. Valdavaks muutusid heitlehised taimed, kujunesid metsade asemele ulatuslikud rohumaad, preeriad ja savannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia ja taimestik ning loomastik omandas põhiosas tänase ilme. Levima hakkasid maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid hominiidid - inimese eellased. Maa jahenes, poolustel kujunes jääkate.

Kvarternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimesed eellased, perekond Homo esindajad, kellest evolutsiooniga kujunes tänapäevane inimene. Samas suri välja palju imetajaid: mammut, karvane ninasarvik ja ka linnuliike. Osade loomade väljasuremist seostatakse inimese mõjuga.