Geokronoloogiline skaala Juss R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4.6 mld a. tagasi kuni 4 mld a. tagasi. Periood oli vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Perioodi lõpuks kujunes algne maakoor, atmosfäär ja ookean. Sellest perioodist on säilinud kivimeid vaid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Juhtiv hüpotees meile kõigile tuttava Kuu tekkimise kohta kõlab nii - umbes 4,5 miljardit aastat tagasi tabas toonast Maad kusagil Marsi suurune planeet. Hiiglasliku kokkupõrke tulemusel paiskus sulamagmaks muutunud planeedist välja hulk hõõguvpunast kivimit, mis jäi selle orbiidile tiirlema ning tahenes lõpuks Kuuks. Sellel ajal oli Kuu Maale praegusest mitu korda lähemal. Miljardeid aastaid loodejõude on Kuu kaugust Maast suurendanud ning tänu sellele on ka viimase pöörlemine aeglustunud.

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4 mld a. tagasi kuni 2500 mld a. tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu Teke

3800 BCE

Tekkis 3.8-3.5 mld aastat tagasi, sellele vahemikule viitavad kõige vanemad stromatoliidid

Proterosoikum

2500 BCE

Kestus: 2.5 mld a. tagasi kuni 542 mln a. tagasi. Tänu fotosünteesivatele tsüanobakteritele suurenes hapnikusisaldus atmosfääris. Toimus ka mitu suurt jäätumist, mil maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus kujunes välja pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Protoresoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Varased mitmerakulised organismid olid peamiselt vees elavad ja moodustasid lihtsaid kolooniaid.

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 mln a. tagasi kuni 485 mln a. tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide tüübid. Seda kiiret evolutsiooni tuntakse Kambriumi plahvatusena. Kasvas planktiliste vetikate hulk, mis omakorda olid toiduks loomastikule. Kambriumi loomariiki ilmusid: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Sellist saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.,

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

535 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

485-443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõppes jääajaga. Ookeanipinna alanemine kuni 100 m võrra, paljud madalmered muutusid kuivaks maismaaks ja see tõi kaasa mereelustiku massilise suremise.

Esimesed maapealsed taimed

480 BCE

Silur

443 BCE

Kestis 443 miljonit kuni 419 miljonit aastat tagasi. Kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsad, kasvasid niisketel ja sageli üleujutatavatel aladel.

Devon

419 BCE

Kestis 419-359 mln aastat tagasi. Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, korallide, kihtpoorsete ja lubivetikate riffide suurenemine. Merede ja järvede tippkiskjad: rüükalad ja vihtuimsed.

Esimesed metsad

380 BCE

Esimesed kahepaiksed

369 BCE

Karbon

359 BCE

Kestis 359 kuni 299 miljonit aastat tagasi. Sellel ajal katsid maismaad kolossaalsed metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, sõnajalgade ka koldade hiiglaslikud eellased. Üleujutatud aladel kasvanud metsa surnud puidust kujunesid kivisöelademed.

Perm

300 BCE

Kestis 299 mln kuni 252 mln a t. Tekkis hiidmanner Pangaea. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest ja suurel hulgal maismaaliike. Ühe põhilise massväljasuremiseni viinud põhjusena tuuakse välja Siberi aladel toimunud ja ligi miljon aastat väldanud ulatuslikku vulkaanilist aktiivsust, mille tulemusena sattus atmosfääri suures koguses osoonikihti hävitavaid aineid.

Triias

252 BCE

250-200 mln aastat tagasi. Ajastu alguse elustik liigivaene. Esimesed dinosaurused, kellest sai peamine loomarühm maismaal peale ajastu lõpus toimunud väljasuremist. Esimesed imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Esimesed dinosaurused

230 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201 miljonit aastat tagasi kuni 145 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid aegamööda välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid: ihtüosaurused ja plesiosaurused.

Esimeste lindude ilmumine

150 BCE

Kriit

145 BCE

Kestis 145 mln kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus.Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpul toimus suur väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused ja merelised roomajad.

Esimesed roomajad

135 BCE

Paleogeen

66 BCE

Kestis 66 miljonit aastat tagasi kuni 23 miljonit aastat tagasi. Pärast hiidroomajate välja suremist algas paleogeenis imetajate ja lindude kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid välja suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ulatuslikud preeriad ja savannid.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste kadumine

65 BCE

Esimeste kaslaste ilmumine

32 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestis 23-2,5 mln aastat tagasi. Tänapäevase ilme omandasid mandrite kuju ja asukoht, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned. Maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas varased hominiidid ehk inimese eellased.

Esimesed inimahvid

3 BCE

Kvaternaar

1 BCE

Kestab ajavahemikul 2.5 miljonit aasta tagusest ajast kuni tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased- perekond Homo, kelle evolutsioon on viinud tänapäeva inimese tekkeni. Inimtegevuse pärast on välja surnud mitmed liigid