Geokronoloogiline skaala Joosep T. G2A

Hadaikum

4600 BCE

Hadaikum kestis 4,6mld-4mld aastat tagasi. Kivimeid leidub nii Gröönimaal, Kanadas kui ka Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne, meteoriidi sadu. Kujunevad välja algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkas planeet Maa kokku umbes Marsi suuruse taevakehaga Theia, mille tagajärel tekkis Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon kestis 4mld - 2,5mld aastat tagasi. Meredes hakkasid välja arenema algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu tekkimine

3800 BCE

Maa atmosfääris puudus täielikult osoonikiht, mistõttu pääsesid kahjulikult UV-kiired maa pinnale ning takistasid seal elu tekkimist. Seetõttu sai meie planeedi elu alata ainult vees. Tolleaegseid eluvorme on säilinud vähe, kuna need olid pehmekoelised. Kivistised tekivad enamasti luustiku või kestaga organismidest.

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum kestis 2,5mld - 542mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, ehk Maa oli mitu korda ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kamrbrium

542 BCE

Kambrium kestis 542mln - 485mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda tuntakse kui kambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate hulk. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Arvatakse, et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ordoviitsium kestis 485mln - 443mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Selle tõttu alanes ookeanipind kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Sellega kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Silur kestis 443mln - 419mln aastat tagasi. Ajastu soojades vetes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud riifid ning hakkasid ujuma primitiivsed kalad. Maismaad jätkasid asustamist taimed ning hakkasid nendega ühinesid ka esimesed loomad. Esimeste maismaa loomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Devon kestis 419mln - 359mln aastat tagasi. Troopikameredes elasid käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riife. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Karbon kestis 359mln - 299mln aastat tagasi. Karboni ajastul katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Esimene roomaja maismaal

315 BCE

Varasem teadaolev roomaja maismaal oli ld. keeles Hylonomus lyelli. Ta oli ka esimene loom, kes teadaolevalt on täielikult kohanenud eluga maismaal.

Perm

299 BCE

Perm kestis 299mln - 252mln aastat tagasi. Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triias kestis 252mln - 201mln aastat tagasi. Tänu eelnevale väljasuremisele, oli see ajastu üsna liigivaene. Taastumiseks kulus pea 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Ka Triiase ajastu lõppes suure väljasuremisega.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Juura kestis 201mln - 145mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Rohkelt merelisi roomajaid elas ookeanides ning meredes elasid juba tänapäeva tüüpi kalad. Maismaast suur osa oli kaetud tiheda metsaga, mis koosnes paljasseemnetaimedest. Triiase ajastul elanud loomi vahetasid vähehaaval välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad.

Kriit

145 BCE

Kriit kestis 145mln - 66mln aastat tagasi. Ajastu keskel ilmusid esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpus hävivad dinosaurused, paljud merelised loomad ja teised. Selle põhjuseks peetakse suurt meteoriidiplahvatust.

Esimesed õistaimed

125 BCE

Esimesed mesilased

120 BCE

Mesilased arenesid välja iidsetest herilastest. Nagu mesilased, ehitasid ja kaitsesid need herilased oma pesasid ning kogusid oma järglastele toitu. Kuid kuigi enamik mesilasi toitub nektarist ja õietolmust, olid nende esivanemad lihasööjad.

Dinosauruste väljasuremine

66 BCE

Tõendid näitavad, et peamine süüdlane dinosauruste väljasuremisel oli asteroidi kokkupõrge. Samuti võisid kaasneda laiaulatuslikke kliimamuutusi põhjustanud vulkaanipursked koos miljonite aastate jooksul toimunud järkjärguliste muutustega Maa kliimas.

Paleogeen

66 BCE

Paleogeen kestis 66mln - 23mln aastat tagasi. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad ka suurtel laiuskraadidel, hiljem hakkas kliima jahenema. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik imetajatest elas maismaal. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaeg

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Neogeen kestis 23mln - 2mln aastat tagasi. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid laiemalt levima maod, laululinnud, konnad ning rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad. Aafrikas ilmusid varased homoniidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mille tõttu toimusid korduvad jäätumised. Poolustel kujunes jääkate.

Esimesed inimesed

2 BCE

Perekonna homo esimene liige Homo habilis oli tänapäevase inimese ehk homo sapiensi esivanem, kes elas 2,4mln - 1,5mln aastat tagasi.

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu algas 2mln aastat tagasi ja kestab tänapäevani. Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad, näiteks mammut, karvanen ninasarnik ja ka mitmed linnuliigid, näiteks dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule.