Geokronoloogiline skaala Johannes A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus on 4,6 mld - 4mld aastat tagasi.
Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias.
Vulkaaniliselt aktiivne, meteoriidisajud.
Kujunevad algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkus suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.
Arhaikumi ajast on pärit vanimad leitud mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, Maa oli kaetud jääga. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik, kuhu kuuluvad nii tänapäeva, kui ka väljasurnud organismid.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

542 BCE

Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

Fanerosoikum

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kambriumis kasvas planktiliste vetikate hulk ja vetikad oli toiduks loomadele, loomariiki ilmusid paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, loomadel kujunes välja mineraalne toes.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered maismaaks.

Silur

443 BCE

Kestvus: 443mln-419mln at. soojades meredes ujusid primitiivsed kalad ning kujunesid käsnade jt ehitatud rifid. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Need olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel, sageli üleujutud aladel. Maismaad hakkaksid asustama loomad. Nt tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Paljud meresid ja järvesid asustanud kalad, näiteks mitmed rüükalad ja vihtuimsed, kasvasid väga suurteks ning olid tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimsed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed
- selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aegaka maismaal hakkama saama.

Perm

300 BCE

Kestvus: 300mln-250mln at. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiidlaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaelastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes oludes elada. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, aga meredes olid luukalad enamuses. Ajastu lõppes maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Mesosoikum ehk keskaegkond

252 BCE

Umbes 230 mln aastat tagasi tekkisid dinosaurused ja 200 mln aastat tagasi esimesed imetajad.
150 mln aastat tagasi tekkisid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid ka tänapäevast tüüpi kalad.
Umbes 120 mld aastat tagasi ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid.

Triias

252 BCE

Kestis 252 mln - 201 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus : 201 - 145 mln aastat tagasi.
Sel ajastul olid loomadeks imetajad, dinosaurused, kahepaiksed ning roomajad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ning kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid, samuti juba tänapäevast tüüpi kalu. Enamus maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Kriidi ajastul ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti maismaataimestiku. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Meteoriidiplahvatuse tõttu surid välja paljud merelised roomajad ja dinosaurused.

Kainosoikum ehk uusaegkond

66 BCE

Uusaegkond on jagatud kolmeks ajastuks. Kohe uusaegkonna alguses surid välja dinosaurused. Peale seda algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire areng.
Toimusid suured kliima muutused. Algselt oli soe ja niiske, hiljem jahe.
23 mln aastat tagasi sai mandrite geograafia, loomastik ja taimestik tänapäevase ilme. Aafrikas ilmusid esimesed hominiidid - inimese eellased.
2,5 mln aastat tagasi tekkisid inimahvid ja välja surid paljud imetajad ja linnud.

Paleogeen

66 BCE

Pärast massilist liikide väljasuremist algas paleogoonis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid liigirikkaks rühmaks, ning enamik neist elas maismaal, kuid osad asusid tagasi elama meredesse. Ajastu algul oli kliima soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laisuskraadidel. Varsti hakkas aga kliima järk-järgult jahenema. Tekkisid heitlehelised taimed, ning kujunesid ulatuslikud rohumaad ja svannid.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Neogeen

23 BCE

Sel ajastul omandasid tänapäevase ilme mandrid, loomastik ja taimestik põhijooned. Neogeenis kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikasse saabusid varased hominiidid - inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi, ning poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aaftikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Surid välja paljud imetajad näiteks: mammut, karvanen ninasarnik ja linnuliike näiteks: dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi leustikule.