Geokronoloogiline skaala Jelizaveta G2E

Hadaikum

4600 BCE

Kujuneb planeet Maa. Vulkaanisest aktiivne. Sagedased meteoriidisajud . Kujunesid algne maakoor,atmosfäär ja hüdrosfäär Kivimid on säilinud sellist perioodist Gröönimaal,Kanadad ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väha vähe,väikeste lapikestena on neid leitud vaid Gröönimaalt,Kanadast ja Austraaliast. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood,samuti tabasid Maad sagedased meteroriidisajud.

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.

Vaalbara

3600 BCE

Esimene hüpoteetiline superkontinent Maal, mis eksisteeris 3,6–2,8 miljardit aastat tagasi . Selle moodustamine algas 3,6 miljardit aastat tagasi ja lõppes 3,1 miljardit aastat tagasi. Pragunenud umbes 2,5 miljardit aastat tagasi. Nimi Vaalbara pärineb Lõuna-Aafrika Kaapvaali ja Põhja-Austraalia Pilbara kratonist.

Stromatoliidid

3500 BCE

Stramatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Proterosoikum

2500 BCE

Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist.

Proterosoikum ehk auegoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Tänu fotosünteesivate tsünobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist,mil Maa oli ülatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus mõistatuslik,tadlaste seas seniajani vaidlusi tekitav pehmekehaline nn Edicara elustlik,mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kaumbriumis kasvas planktilise vetikalte hulk ;vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Kambriumi loomakiri ilmusid üksteiste järel paljud selgrootute rühmad :ainuõõsed,käsijalgsed,lülijalgsed ja ilmusid.

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijagsed, trilobiidid, korallid jt. Ordoviitsiumi ajastu kliima oli valdavalt soe,kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine,mis löppes jääajaga.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesidkäsnade,korallide, ja lubevetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist. Maismaad hakkasid asustama ka loomad; esimeste maisloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik pöhjaelustik käsijalgsed,okasnahksed ja trilobiidid- ning selfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid ja järvi asutanud kalad,näiteks mitmed rüükalad ja vihtumised, kasvasid väga suureks ning olid tolleagsed tippkiskjad.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad,kus kasvasid tänapäeva osjade,koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Karboni ajastuga võrdleval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühegi teisel geoloogilisel ajastul.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea,mida ümberitses hiiglastik Panthalassa ookean. Hiidmanderi siseala oli kaetud kuiva kõrbega,kus valitses karm kliima. Permu ajastu taimestikus suurenes paljassemnetaimede, meredes aga luukalade osakaal. Permi ajastu lõppe Maa ajaloo suurima väljasuremisega.. Kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused,imetajad,kahepaiksed ja roomajad vahetasid vahehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

ilmusid esimesed õistaimed,misvallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. ,aismaal valitsesid dinosaurused,arenesid uued imetaja- ja linnuliigud. Kriidil lüpul tiomunud massilise väljasuremuse käigus hävisid dinosaurused,paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niisle.troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Paleogeenis kujuneid ulatuslikud rohumaad-preeriad ja savannid,mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks . Enamik imetajad elas maismaal,kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Aafrikas ilmusid varased hominiidid -inimese eelased. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule

Neogeen

23 BCE

Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotiid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima oluliselt. Poolustel kujunes jääkate.

Arhaikum ehk ürgeoon

3 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestusest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mokrooranismide, sh tsüano -ja purpubakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Kvanternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eelased- perekiónd Homo esindajad,kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homosapiensi tekkimiseni. Kvanternaari jooksul on välja surnud palju imetaja (mammut,karvane ninasavik) ja linnuliike (dodo,moa)