-
4600 BCE
Hadaikum
Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Maa põrkas kokku suure taevakehaga. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Meres algelised eluvormid, säilinud bakterifossiile, vanimad leitud stromatoliidid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus, mitu suurt jäätumist. Ilmus pehmekehaline nn Ediacara elustik. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
542 BCE
Kambrium
Tekkisid peamised organismide ehitustüübid, enamus tänapäevastest loomhõimkondadest. Kasvas vetikate hulk, ilmusid paljud selgrootute rühmad, kujunes mineraalne toes ja välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegne evolutsioon. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Esimesed maismaataimed, elualade vähenemine tõi kaasa massilise väljasuremise. Soojades troopikameredes rikkalik elustik. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul kiire jahenemine. -
450 BCE
Sahara Jääaeg
Ajastu lõpul toimus kliima jahenemine, jäätumine muutis paljud madalmered maismaaks, mis tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise. -
443 BCE
Silur
Soojades meredes rifid, primitiivsed kalad, varased maismaataimed niisketel, üleujutatud aladel. Esimesed maismaaloomad (tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid). -
419 BCE
Devon
Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel olid suured riffid. Ajastu lõpul esimesed metsad ja kahepaiksed. -
359 BCE
Karbon
Võimsad metsad, kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel lennuvõime ning ilmusid esimesed roomajad. -
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Ülekaalus roomajad, suurenes maismaal paljasseemnetaimede, meres luukalade osakaal. -
255 BCE
Permi-Triiase väljasuremine
Permi-Triiase väljasuremine on seni teadaolevalt Maa suurim väljasuremine. Kadus kuni 95% kõigist Maad asustatud liikidest ning taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat -
252 BCE
Triias
Liigivaene elustik, ilmusid esimesed imetajad, dinosaurused, kes jäid ajastu lõpul peamiseks loomarühmaks maismaal. Suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
201 BCE
Juura
Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad, rohkelt merelisi roomajaid. Meredes juba tänapäevast tüüpi kalad ja maismaal suur osa kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga -
145 BCE
Kriit
Esimesed õistaimed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Valitsesid dinosaurused, uued imetaja- ja linnuliigid. -
70 BCE
Kriidi-Paleogeeni väljasuremine
Toimus massiline väljasuremine, mille peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust, millega hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. -
66 BCE
Paleogeen
Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ajastu alguse kliima oli soe ja niiske, kasvasid troopilised metsad. Kliima hakkas järk-järgult jahenema, valdavaks muutusid heitlehised taimed. Seniseid metsi asendasid rohumaad- preeriad ja savannid. -
Period: 66 BCE to 2 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Tänapäevased imetajad ja linnud. Maa kliima jahenes oluliselt, tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustele kujunes jääkate. -
5 BCE
Hominiidid
Aafrikas ilmusid varajased hominiidid- inimese eellased -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmusid inimese vahetud eellased, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese tekkimiseni. Välja surnud palju imetaja- ja linnuliike, mida seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.
