-
4600 BCE
Hadaikum
Kestis 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. See algas planeet Maa kujunemisega. Hadaikumist pärit kivimeid on Maal väga vähe, väikeste lapikestena on neid leitud Gröönimaalt, Kanadast ja Austraaliast. Vulkaaniliselt väga aktiivne periood, Maad tabasid sagedased meteoriidisajud. -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
4,5 mld aastat tagasi põrkus Maa kokku taevakehaga Teia ja moodustus Kuu. -
4000 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
Kestis 4,5 mld - 2 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid. -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum ehk ürgeoon
-
3800 BCE
Elu teke
-
2500 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
Kestis 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist. -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum ehk agueoon
-
2100 BCE
Mitmerakuliste organismide teke
-
1500 BCE
Eukarüootide areng
-
542 BCE
Kambrium
Kestis 542mln - 485 aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. -
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paneroikum ehk vanaaegkond
-
Period: 542 BCE to 485 BCE
Kambrium
-
530 BCE
Esimesed kalad
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi endaga kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja koos sellega ka mereelustiku massilise väljasuremise. -
Period: 485 BCE to 443 BCE
Ordoviitsium
-
480 BCE
Esimesed maismaataimed
-
443 BCE
Silur
Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaad hakkasid asustama ka loomad. Esimeste hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. -
Period: 443 BCE to 419 BCE
Silur
-
419 BCE
Devon
Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed - selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama. -
Period: 419 BCE to 359 BCE
Devon
-
380 BCE
Esimesed metsad
-
370 BCE
Esimesed kahepaiksed
-
359 BCE
Karbon
Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel aladel - mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad. -
Period: 359 BCE to 299 BCE
Karbon
-
299 BCE
Perm
Tekkis hiidmanner Pangea. Hiidmandri sisealas olid kuivad kõrbed, kus olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade osakaal. Ajastu lõppes ajaloo suurima väljasuremisega, kus hävis kuni 95% kõigist liikidest. -
Period: 299 BCE to 252 BCE
Perm
-
252 BCE
Triias
Ajastu algus oli liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat.Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum ehk keskaegkond
-
225 BCE
Dinosauruste ilmumine
-
210 BCE
Imetajate ilmumine
-
201 BCE
Juura
Dinosauruste, imetajate, kahepaiksete ja roomajate osakaal suurenes. Ilmusid esimesed krokodillid, linnud ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. -
Period: 201 BCE to 145 BCE
Juura
-
150 BCE
Esimesed linnud
-
145 BCE
Kriit
Ilmusid esimesed õistaimed. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste, ihtüosauruste ja karpidega. Maismaal domineerisid dinosaurused, arenesid uued linnu- ja imetajaliigid. -
Period: 145 BCE to 66 BCE
Kriit
-
135 BCE
Esimesed roomajad
-
66 BCE
Paleogeen
Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid suureks ja liigirikkaks rühmaks, enamik neist elas maismaal. Algselt oli soe ja niiske kliima, kuid hiljem hakkas kliima jahenema ja valdavaks muutusid heitlehised taimed. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum ehk uusaegkond
-
Period: 66 BCE to 23 BCE
Paleogeen
-
65 BCE
Dinosauruste väljasuremine
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Suurenes madude, konnade, laululindude, hiirte ja rottide arvukus. Aafrikas ilmusid varajased inimese eellased. Ajastu jooksul toimus mitmeid jäätumisi. -
Period: 23 BCE to 2 BCE
Neogeen
-
2 BCE
Kvaternaar
Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Paljude imetajate väljasuremine, mille põhjuseks võis olla inimtegevus.