Maa

Geokronoloogiline skaala Hendrik R1

  • 4600 BCE

    Hadaikum

    Hadaikum
    Maa kujunemine, vulkaaniliselt väga aktiivne aeg, metoriidisajud. Lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookenid.
  • Period: 4600 BCE to 4000 BCE

    Hadaikum

  • 4500 BCE

    Kuu teke

    Kuu teke
    Suur taevakeha põrkus Maaga.
  • 4000 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

    Arhaikum ehk ürgeoon
    Meredes arenesid algelised eluvormid
  • Period: 4000 BCE to 2500 BCE

    Arhaikum ehk ürgeoon

  • 2500 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

    Proterosoikum ehk agueoon
    Esimesed mitmerakulised ja üherakulised organismid. Elutegevus suurenes
  • Period: 2500 BCE to 542 BCE

    Proterosoikum ehk agueoon

  • 542 BCE

    Kambrium

    Kambrium
    Tekkisid kõige põhilisemad organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kiire evolutsioon, röövloomade evolutsioon, arenes välisskelett
  • Period: 542 BCE to 1 BCE

    Fandersoikum

  • Period: 542 BCE to 252 BCE

    Paleosoikum e vanaaegkond

  • 485 BCE

    Ordoviitsium

    Ordoviitsium
    Esimesed maismaataimed. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: trilobiidid, käsijalgsed, korallid jne. Ajastu lõpus toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa mereelustiku väljasuremise.
  • 443 BCE

    Silur

    Silur
    Soojemates meredes käsnad
  • 419 BCE

    Devon

    Devon
    Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: okasnahksed, käsijalgsed ja trilobiidid. Paljud mere ja järve kalad kasvasasid vägagi suureks.
  • 359 BCE

    Karbon

    Karbon
    Sellel ajal katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulise ellased. Õleujutavatel aladel- mererannikutel ja jõealammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed.Karboni jal tekkinud kivisöe kogus ei ole võrreldav ühegi teise geoloogilise ajastuga. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid ja osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.
  • 299 BCE

    Perm

    Perm
    Sellel ajastul tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalessa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kõrbega, kus valitses karm kliima. Loomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada.Sel ajastul suurenes taimestikus paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade osakaal.Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega. 95% Maad asustanud liikidest kadus.
  • 252 BCE

    Triaas

    Triaas
    Selle ajastu algus oli üsnagi liigivaene, sest Permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Sel ajastul ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.
  • Period: 252 BCE to 66 BCE

    Mesosoikum ehk keskaegkond

  • 201 BCE

    Juura

    Juura
    Dinosauruse, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.
  • 145 BCE

    Kriit

    Kriit
    Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti küik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide mine all. Maismaal valitsesid do´inosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajaatu lõpus toimunud väljasuremisega kadusid dinosaurused ja mitmed merelised roomajad, põhjuseks võis olla meteoriidiplahvatus.
  • 66 BCE

    Paleogeen

    Paleogeen
    Lindude ja imetajate kiire evolutsioon, imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks, esimesed primaadid. Alguses kliima soe ja niiske, hiljem hakkas jahenema. Lõpus kujunesid ulatuslikud rohumaad.
  • Period: 66 BCE to 2 BCE

    Kainosoikum ehk uusaegkond

  • 23 BCE

    Neogeen

    Neogeen
    Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäeva imetajad ja linnud, ilmusid varased homoniidid, tulid korduvad jäätumised.
  • 2 BCE

    Kvarternaan

    Kvarternaan
    Ilmusid perekond Homo esindajad, see viis lõpuks tänapäeva inimese tekkimiseni, surid välja paljud looma- ja linnuliigid.