Geokronoloogiline skaala Hans Alfons A

Hadaikum

4600 BCE

Kestus: 4,6-4 miljardit aastat tagasi. Kivimeid leidub ainult Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne periood, esinesid meteoriidisajud. Kujunesid litosfäär, atmosfäär ja hüdrosfäär. https://www.youtube.com/watch?v=DWC2lZHaq5c

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100 miljonit aastat pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku taevakehaga Theia, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu. https://youtu.be/mQAdYWcA7ig

Arhaikum

4000 BCE

Kestus: 4-2,5 miljardit aastat tagasi. Maakoor oli sel ajastul piisavalt jahtunud, mis võimaldas meredes algeliste eluvormide arenemise. Arhaikumi ladestustest on leitud vanimad stromatoliidid ehk mikroorganismide, sealhulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliitides on säilinud ka bakterifossiile. https://youtu.be/iW9LGWwNImM

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

3,8 mld aastat tagasi. Tekkisid esimesed eluvormid. Esimeste elusorganismide tekkimisele viitavad stromatoliidide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites. Nendeks olid ainuraksed bakterid, mikroobid ja vetikad. Osoonikihi puudumise tõttu said nad areneda ja elada ainult vees. https://youtu.be/de1hiS_XjWg

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Kestus: 2,5 mld - 542 mln aastat tagasi. Tsüanobakterite fotosünteesimise käigus suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Sel perioodil esines mitu suurt jääaega. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline ,,Ediacara elustik'', mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestus: 542 - 485 mln aastat tagasi. Toimus kambriumi plahvatus - väga kiire evolutsioon. Selle käigus tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid. Kasvas vetikate hulk ning vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid paljud selgrootute rühmad. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes või tugev välisskelett, arvatavasti vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile. Seda nimetatakse evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.
https://youtu.be/7UcHoQeooB4

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus: 485 - 443 mln aastat tagasi. Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima järsk jahenemine, millest tulenes jääaeg. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 m võrra, mis muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemise tõttu esines aegkonna lõpul mereelustiku massiline väljasuremine. https://youtu.be/F1_cOZ0YJTc

Silur

443 BCE

Kestus: 443 - 419 mln aastat tagasi. Soojades meredes kujunesid rifid, mis olid korallide, käsnade ja lubivetikate ehitatud. Meres ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist, olid üldiselt väikesed ja lihtsa ehitusega, enamus kasvasid niisketel, sageli üleujutatavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad, sealhulgas tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid. https://youtu.be/FYn089fGwF4

Devon

419 BCE

Kestus: 419 - 359 mln aastat tagasi. Ajastu algul oli maismaataimestik madal ja hõre. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, sealhulgas käsijalgsed, okasnahksed, trilobiidid. Šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Osad kalad kasvasid väga suureks ja muutusid tippkiskjateks. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed. https://youtu.be/MiLllhFsQMg

Karbon

359 BCE

Kestus: 359 - 300 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad - tänapäevaste osjade, koldade ja sõnajalgade suured puukujulised eellased. Sellel ajastul tekkisid üleujutatavatel aladel metsade surnud puidust ohtralt kivisütt, enam kui ühelgi teisel geoloogilisel ajastul. Maismaal elas palju lülijalgseid, osad putukad said lennuvõime ning maale ilmusid esimesed roomajad. https://youtu.be/rESuGB6JdC8

Perm

300 BCE

Kestus: 300 - 250 mln aastat tagasi. Tekkis hiilglasliku Panthalassa ookeniga ümbritsetud Pangaea hiidmanner. Mandri sisealal oli karmi kliimaga kuiv kõrb. Seal suutsid elada vähesed, peamiselt roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede ja luukalade osakaal. Ajastu lõpus suri välja kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest. https://youtu.be/CUQl5Acrc7U

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triaas

250 BCE

Kestus: 250 - 200 mln aastat tagasi. Permi ajastul toimunud väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat, seega triaasi alguses oli elustik üsna liigivaene. Tekkisid dinosaurused, kes said järjekordse väljasuremise tõttu perioodi lõpul domineerivaks loomarühmaks. Tekkisid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal. https://youtu.be/moxu_uTemNg

Juura

200 BCE

Kestus: 200 - 145 mln aastat tagasi. Triiase ajastul levinud loomad vahetasid välja dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad. Tekkisid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid - ihtüosaurusi ja plesiosaurusi. Maismaa oli suures osas kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga. https://youtu.be/9yQEOSFfzI8

Kriit

145 BCE

Kestus: 145 - 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiirelt kogu maismaa. Ookeanides ja meredes elasid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja lehmasarve meenutavad karbid (tuntud ka kui rudistid). Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Ajastu lõpul toimus massiline väljasuremine, mille käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Selle peamiseks põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust. https://youtu.be/acu6VytcvXQ

Paleogeen

66 BCE

Kestus: 66 - 23 mln aastat tagasi. Dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremise tõttu algas lindude ning imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajatest elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima oli algul soe ja niiske, ent see hakkas järk-järgult jahenema (valdavaks muutusid heitlehised taimed). Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid. https://youtu.be/0hznfEGfUN4

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Kestus: 23 mln - 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ning loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Selles perioodis kujunesid välja mitmed tänapäevased linnud ning imetajad. Aafrikas ilmusid esimesed inimeste eellased - hominiidid. Perioodi jooksul jäätus Maa korduvalt, poolustel kujunes jääkate. https://youtu.be/NgDBYiYy9jA

Kvaternaar

2 BCE

Kestus: 2,5 mln aastat tagasi - tänapäev. Tekkisid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Perioodi jooksul on palju imetaja- ja linnuliike välja surnud, märkimisväärsemad on näiteks mammut, karvane ninasarvik, dodo ja moa. Mitmete loomade väljasuremisega seostatakse inimese üha kasvavat mõju planeedile ja selle elustikule. https://youtu.be/dInkSlGtDDk