Geokronoloogiline skaala Günther R2

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Sellest perioodist pärit kivimeid võib leida Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt väga aktiivne, Maad tabavad meteoriidisajud. Perioodi lõpul kujuneb algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku taevakehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus 4 kuni 2,5 mld aastat tagasi. Meredes arenesid algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2,5 mld kuni 542 mln aastat tagasi. Suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Selle ajaga toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpu poole tekkis pehmekehaline nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum e agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kestvus 542 kuni 485 mln aastat tagasi. Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Kasvab planktiliste vetikate hulk. Vetikad olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Ilmusid palju selgrootuid: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestvus 485 kuni 443 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid kliima jahenes kiirelt mis lõppes jääajaga. Jäätumine põhjustas ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestvus 443 kuni 419 mln aastat tagasi. Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Taimed olid väikesed ning lihtsa ehitusega ja kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama esimesed loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Kestvus 419 kuni 359 mln aastat tagasi. Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Tekkisid maismaale esimesed metsad ja kahepaiksed - selgroogsed, kes suutsid lühikest aega ka maismaal hakkama saada.

Karbon

359 BCE

Kestvus 359 kuni 299 mln aastat tagasi. Maismaad katsid võimsad metsad. Üleujutatavatel aladel tekkisid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestvus 299 kuni 252 mln aastat tagasi. Tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes kohanesid kliimaga. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega mille tulemusena suri välja ligi 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestvus 252 kuni 201 mln aastat tagasi. Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus ligi 10 mln aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ja imetajad. Meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestvus 201 kuni 145 mln aastat tagasi. Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed a roomaad vahetasid välja triiase loomastiku. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Meredes elas juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Kestvus 145 kuni 66 mln aastat tagasi. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuliigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, palud merelised roomaad jt. Peamine väljasuremise põhjus oli meteoriidiplahvatus.

Paleogeen

66 BCE

Kestvus 66 kuni 23 mln aastat tagasi. Lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Kliima hakkas järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad a savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestvus 23 kuni 2,5 mln aastat tagasi. Mandrite geograafia ja loomastiku ning taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad a laululinnud, samuti rotid ja hiired. Kujunevad välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid ehk inimese eellased. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Suri palju imetaja - ja linnuliike.