Geokronoloogiline skaala Grete R1

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Moodustusid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär. Kivimeid leidub selles perioodis Gröönimaal, Kandas ja Austraalias.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Atmosfääris ja ookeanide pinnakihis suurenes hapnikusisaldus. Mitmed suured jäätumised. Aegkonna lõpus tekkis pehmekehaline elustik nn Ediacara.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide tüübid ja suurem osa loomahõimkondadest tänapäeval. Planktiliste vetikate hulk kasvas. Ilmusid erinevad selgrootute rühmad, paljudel loomadel tekkis mineraalne toes.

Fanerosiokum

Period: 542 BCE to 1 CE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Troopikameredes rikkalik elustik, esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, ajastu lõpul kiire jahenemine, algas jääaeg. Ookeanipinna alanemine. Elualade vähenemine ja mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Taimed jätkasid maismaa asustamist - varased taimed väikesed ja lihtsa ehitusega. Loomad hakkavad asustama maismaaad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik, paljusid meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid väga suureks - tolleaegsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks tekkinud esimesed metsad. Esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Maismaad katavad võimsad metsad, üleujutatavatel aladel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal rohkesti lühijalgseid, osadel putukatel lennuvõime. Esimesed roomajad maismaal.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea, seda ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri sisealal kuiv kõrb karmi kliimaga. Maismaaloomastikus ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede osakaal, meredes aga luukalade. Ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega - kadus 95 %.

Triias

252 BCE

Ajastu alguse elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes muutusid pemiseks loomarühmaks maismaaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, metajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajal levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanides ja meredes olid plesiosaurused, ihtüosaurused, ammoniidid ja karbid. Maismaal valitsesid dinosaurused, areesid uued linnu- ja imetajaliigid. Ajastu lõpus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Peale dinosuruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist hakkas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Kujunesid ulatuslikud rohumaad - preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimemalt hakkasid evima maod, konnad, laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimeste vahetud eellased - perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul välja surnud palju imetaja- ja linnuliike. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.