Geokronoloogiline skaala Grete-Lisette/G2 EV

Hadaikum

4600 BCE

Maa kujunemine, vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud, tekkisid algne maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär, sellest perioodist leidub kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Algas Maa kujunemisega, vulkaaniliselt väga aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, Kuu tekkimine. Hadaikumi lõpuks tekkis algne maakoor, atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Kuu teke

4500 BCE

Põrkas Maaga kokku suur taevakeha

Varajane atmosfäär

4400 BCE

Lihtsamte ühendite (hapnik, heelium) eraldumine kosmosesse, kõrged temperatuurid.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arenesid algelised eluvormid. Paljudes stormatoliitides säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arenesid meredes algelised eluvormid, mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised, lisaks paljudes stromatoliitides säilinud ka bakterifossiile.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Fotosünteesi ja tsüanobakterite elutegevuse tagajärjel suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Pehmekehaline nn Ediacara elustik.

Kambrium

542 BCE

Kambrium oli suhteliselt rahulik periood Maa geoloogilises ajaloos, ei toimunud märkimisväärseid ürgmandrite lagunemisi ega liitumisi. Esimesed kalad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused.

Ordoviitsium

485 BCE

Kambriumi lünklik ja episoodiline purdsetete (liivakivid, savid, kiltsavid) kujunemine jätkus ka Ordoviitsiumi algul, kuid setetesse ilmunud tumedad orgaani rikkad savikivimid annavad tunnistust juba kuivemast ja soojemast kliimast. Esimesed kalad. Rohkelt trilobiite.

Silur

443 BCE

Suured sisemered, pehme kliima. Siluri ajastul tekkisid esimesed luukalad ja maismaataimed.

Devon

419 BCE

Devonit peetakse üheks palavamaks ajastuks Maa ajaloos. Kalade domineerimine maailmameredes.

Karbon

359 BCE

Merede pealetung, niiske kliima. Esimesed roomajad. Suured "söemetsad". Rohkelt kahepaiksed.

Perm

299 BCE

Ühtne manner, mäestike teke, mandrijäätumised lõunapoolkeral, kuiv kliima. Roomajate levimine paljude kahepaiksete väljasuremine. Esimesed paljasseemnetaimed

Triias

252 BCE

Ühtse mandri lõhenemise algus, soe kliima. Triiase taimkattes valdavas osas paljasseemnetaimed.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

See oli hiiglaslike maa-, mere- ja õhukoletiste – hiidsisalike ehk sauruste aeg. Aeg, mil taimed said õied ja lopsakad subtroopilised metsad ulatusid praeguse polaarjooneni. Aeg, mil pudenes kildudeks Pangaea hiidmanner ja kujunesid Atlandi ning India ookean, mil veteväli kattis ajuti suurema osa Euroopast ja tekkisid kõige rikkalikumad kulla ning musta kulla – nafta varud.

Juura

201 BCE

Mandrite vajumine ja merede pealetung. Hiidroomajate (dinosauruste) domineerimine. Paljasseemnetaimede levimine.

Kriit

145 BCE

Dinosauruste väljasuremine. Mäestike teke. Esimesed linnud, õistaimed.

Paleogeen

66 BCE

Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. "Imetajate aeg"

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Korduvad jäätumised põhjapoolkeral, kainosoikumi teisel poolel pehme kliima, merede pealetung. Õistaimede levimine ja mitmekesistumine

Kvaternaar

2 BCE

Inimese areng. Korduvad jäätumised põhjapoolkeral