Geokronoloogiline skaala Greta G2R1

Hadaikum

4600 BCE

Kestvus 4,6 mld - 4 mld aastat tagasi. Maa oli sel perioodil vulkaaniliselt aktiivne ning seda tabasid sagedased meteoriidisajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Hadaikumi lõpul tekkisid maakoor, varajane atmosfäär ja ookean.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure kehaga ja moodustus Maa kaaslane Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid.

Arhaikum

4000 BCE

Kestvus 4 mld kuni 2,5 mld aastat tagasi. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid, kus on säiinud ka baketrifossiile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Kestvus 2500 mln kuni 542 mln aastat. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Pehmekehaline elustik.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimesed mitmerakulised

2100 BCE

Ookeanis tekkisid esimesed mitmerakulised organismid

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval. Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, mis arvatavasti kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile, nn üksteise võidurelvastumise evolutsioon.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik, ka maismaal tekkisid esimesed taimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning enamus madalmered muutusid maismaaks. Toimus mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid, skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, tekkisid suured riffid. Paljud meredes ja järvedes elanud kalad kasvasid väga suureks ja said tippkiskjateks. Ajastu lõpuks tekkisid maismaale esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

350 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid puukujulised eellased. Surnud puidust kogunesid kivisöelademed. Maismaal elas palju lülijalgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkisid hiidmanner Pangaea, mida ümbritses Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, taimestikus paljasseemnetaimed ning meredes luukalad. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Ajastu alguse elustki oli liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused, kes hiljem muutusid peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimsed, mis hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosauruse, ammoniitide ja rudistidega. Ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik imetajaid elasid maismaal, kuid vaalade eellased elasid meredes. Ilmusid esimesed primaadid. Paleogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, seejärel hakkas kliima jahenema ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kujunesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, ka loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, rotid ja hiired. Kujunesid tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Maa kliima jahenes, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased, perekond Homo esindajad. Kvaternaari jooksul surid välja paljud imetaja- ja linnuliigud. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.