Geokronoloogiline skaala Gloria R3

Hadaikum

4600 BCE

Kestis 4,6 mld kuni 4 mld aastat tagasi. Maa teke. Periood vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid. Kivimeid on säilinud sellest perioodist Austraalias, Kanadas ja Gröönimaal.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

4,5 mld aastat tagasi põrkas Maa kokku Theiaga ja moodustus Kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes hakkasid moodustuma algelised eluvormid. Arhaikumi ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid-mikroorganismide, seal hulgas tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterfossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Protesoikum

2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon on noorim eelkambriumi alajaotus. Esimesed üherakulised organismid. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõpus ilmus pehmekehaline (ehk ilma skeletita) nn Ediacara elustik, mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajaid kui ka nüüdseks välja surnud organismirühmi.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevasest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Kujunes mineraalne toes. Arvatakse et välisskelett kujunes vastusena röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste evolutsioonile.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Kestus 485 mln kuni 443 mln aastat. Ilmusid esimesed maismaataimed, kliima oli valdavalt soe. Ajastu lõpus toimus jääaeg ja paljud maailmamered muutusid kuivaks maismaaks.See tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Kestus 443 mln kuni 419 mln aastat. Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Sellel ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist, kasvades niisketel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad.

Devon

419 BCE

Kestus 419 mln kuni 359 mln aastat. Troopikameredes elas rikkalik elustik. Paljud kalad kasvasid väga suureks ja olid tolleagsed tippkiskjad. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid kahepaiksed-selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Kestus 359 mln kuni 299 mln aastat. Maismaad katsid hiigelsuured metsad. Kasvanud metsade surnud puidust kujunes hulganisti kivisöelademeid. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel arenes lennuvõime. Maismaale ilmusid ka esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala keskosas oli kuiv kõrb. Maismaall olid peamiselt roomajad ning vees luukalad. Ajastu lõppes Maa ühe suurima väljasuremisega, kadus kuni 95% maar asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Kestus 299 mln kuni 252 mln aastat. Ajastuse alguse elustik oli väga liigivaene. Tekkisid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpus toimunud järjekordne väljsuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarümaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Kestis 201 mln kuni 145 mln aastat. Dinosaurused, imetajad, roomajad ja kahepaiksed vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkelt merelisi roomajaid. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid maismaa ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega. Maismaal valitsesid dinosaurused. Arenesid uued imetajaliigid ja linnuliigid. Kriidi ajastu lõpul toimunud massilise väljasuremise tagajärjel hävisid dinosaurused, paljud merelised loomad jti. Väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Kestus 66 mln kuni 23 mln aastat. Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad muutusid väikearvulisest asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Ilmusid esimesed primaadid. Enamik imetajaid elas maismaal. Algul oli kliima soe ja niiske, hiljem aga jahenes. Paleogeenis arenesid ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Kestus 23 mln kuni 2,5 mln aastat. Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäeva ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenil kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Selle ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiensi tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on väljasurnud paljud imetajad- mammut, karvane ninasarvik ning linnulliike-dodo, moa. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.