Geokronoloogiline skaala Gertrud BK

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6 kuni 4 mld aastat tagasi. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Vulkaaniliselt aktiivne, sagedased meteoriidisajud. Kujunesid algne maakoor, atmosfäär ja ookeanid.

Päikesesüsteemi teke

4600 BCE

4,6 mld aastat tagasi tekkis kosmilisest tolmust päikesesüsteem, mis moodustus ühe või mitme supernoova plahvatuse tagajärjel

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkas kokku suure taevakehaga.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Ladestustest on pärit vanimad leitud stromatoliidid- mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. On säilinud ka bakterifossiile.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu tekkimine Maal

3800 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud. Aegkonna lõous ilmus mõistatuslik pehmekehaline Ediacara elustik.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntaksekambriumi plahvatuse nime all. Kasvas planktiliste vetikate arv. Ilmusid paljud selgrootuterühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsd, lülijalgsed, limused. Paljudel loomadel kujunes mineraalne toes. Arvatakse, et see kujunes röövloomade jõuliste lõugade ja hammaste tõttu

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elutses rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, kuid ajastu lõpul kliima jahenes kiirelt ja tekkis jääaeg. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise ning muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Mereelustik suri valja massiliselt.

Silur

443 BCE

Soojemates meredes hakkasid kujunema käsnade, korallide ja lubjavetikate rifid ning ujusid algelised kalad.Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel aladel. Maismaad hakkasid ka asustama loomad: tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik:käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud kalad kasvasid väga suureks ning olid tollaeksed tippkiskjad. Muutus ka maismaa, devoni ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad. Ilmusid esimesed kahepaiksed- selgrooksed, kes said ka lühikest aega maismaal hakkama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiiglasuured puukujulised eellased. Mererannikutel ja jõelammidel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul nii palju kui seda oli karbonis. Maismaal elas lülialgseid, osadel putukatel tekkis lennuvõime, ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangae, mida ümbritses hiiglaseks Panthalassa ookean. Siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaal olid ülekaalus roomajad. Taimestikus suurenes paljasseemnetaimede, merdes aga luukalade osakaal. See ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, tulemusena kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest

Triaas

252 BCE

Algul oli elustik üsna liigivaene, sest väljasuremisest taastumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine tegi nendest peamise loomarühma maismaal. Tekkisid ka esimesed imetajad ning meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Juura

201 BCE

Ilmusid esimesed linnud, krokidillid ja kilpkonnad. Ookeanides elas rohkesti merelisi roomajaid- ihtüosaurusi ja plesiosaurusi, elasid ka tänapäevast tüüpi kalad. Maismaa oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimedning hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Veekogud olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega. Maismaad valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja ning linnuliigid. Ajastu lõpus massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvulisest asurkonnast suureks liigirikkaks rühmaks. Enamik elas neist maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama medesse. Ilmusid esimesed. primaadid. Alguses oli kliima niiske ja soe, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel kuid lõpuks muutus kliima jahedamaks ning valdavaks muutusid heitlehelised taimed. Kuiunesid ka ulatuslikud rohumaad.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Levima hakkasid maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired.Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased homiidid- - inimese eellased. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

2 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Aja jooksul suri välja palju imetajaid (mammutid, karvane ninasarvik) ja linnuliike (todo, moa). Loomade väljasuremist seostatakse inimese kasvava mõjuga planeedi elustikule.