Geokronoloogiline skaala Georgi E

Hadaikum

4600 BCE

Kestus 4,6-4 mld aastat tagasi. Maa oli vulkaaniliselt aktiivne, kuna toimusid sagedased meteoriidi sajud. Sellest perioodist on säilinud kivimeid Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi aegkonna lõpul tekivad maakoor, varajane atmosfäär ja ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Planeet Maa põrkab kokku suure taevakehaga ja tekib kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid.

Elu teke

3800 BCE

Proterosoikum

2500 BCE

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Proterosoikum ehk agueoon. Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Kambrium

542 BCE

Kambriumis tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomahõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all. Kambriumi loomariiki ilmusid üksteise järel paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed jne. Sellist saak ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 540 BCE to 250 BCE

Paleosoikum on pikim fanerosoikumi aegkond ning jaguneb kuueks geoloogiliseks ajastuks : kambrium, ordoviitsium, silur, devon, karbon ja perm. Paleosoikumis toimusid geoloogilised, klimaatilised ja evolutsioonilised muutused. Kambriumi algusesse jääb hulkraksete organismide kiire areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid kõik tänapäevased organismide grupid.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima olid valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100m võrra ja muutis paljud madalmered kuivaks maismaaks. Sellega kaasnes mereelustiku massiline väljasuremine.

Silur

443 BCE

Kujunesid välja rifid ja ujusid primitiivsed kalad. Taimed jätkasid maismaa asustamist. Varajased maismaa taimed olid väiksed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel, sageli üleujutavatel aladel. Maismaad hakkasid asustama ka loomad, esimeste maismaloomade hulgas olid tuhatjalgsed, meriskorpionid ja skorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik, šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe. Paljud meresid asustanud kalad kasvasid väga suurteks ning olid tolleagsed tippkiskjad. Suured muutused toimusid ka maismaal. Ajastu lõpuks olid tekkinud esimesed metsad ja ilmusid esimesed kahepaiksed.

Karbon

359 BCE

Karboniks katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel nt mererannikutel kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osal putukatel tekkis lennuvõime. Maismaale ilmusid esimesed roomajad.

Perm

299 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taasumiseks kulus elustikul kuni 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid esimesed imetajad.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Mesosoikum oli "dinosauruste aeg". Mesosoikumi alguses domineerisid dinosaurused kuid mesosoikumi lõpus surid nad välja. Tekkisid esimesed õistaimed ja linnud.

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kogu maismaa ökonišid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikust. Ookeanid ja mered oli asustatud rudistidega ja maismaal valitsesid dinosaurused. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidi plahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid väikesearvuliselt asurkonnast suureks ja liigirikkaks rühmaks. Enamik neist elast maismaal. Ilmusid esimesed primaadid. Perioodi alguses oli kliima soe, kuid lõpu poole hakkas kliime järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 2 BCE

Kainosoikumi teine nimi on "Imetajate aeg", sest arenesid imetajad, kiskjad, kabjalised, londilised, ahvid, vaalalised, ja loivalised.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laimelat hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja ka tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid esimesed inimese eellased. Neogeeni jooksul jahenes Maa kliima. See tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvaternaar

3 BCE

Kvanternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased ehk perekond homo esindajad. Kvanternaari ajal suri välja palju linnu ja imetaja liike nagu näiteks mammutid ja karvased ninasarvikud. Mitmete loomade väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.