Geokronoloogiline skaala Franko R1

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteoriidisajud, kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja ookeanid (hüdrosfäär).

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkab (ilmselt) kokku suure taevakehaga ja moodustub Kuu.

Arhaikum ehk ürgeoon

4000 BCE

Meredes arenesid algelised eluvormid ja tekkisid mandrid. Atmosfääris oli hapniku vähe. Arhaikumiaegsed kivimeid leiab Gröönimaalt, Siberist, Kanadast, USAst, Baltimaadest jne.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Elu teke

3800 BCE

Elu tekkimisele viitab stromatoliitide esinemine ligi 3,5 miljardi aasta vanustes kivimites.

Stromatoliidide tekkimine

3500 BCE

Stromatoliit on lubiainest moodustis, mis tekib vees tsüanobakterite või teiste mikroorganismide elutegevuse toimel. Vanimad stromatoliidid on leitud Lääne-Austriaaliast.

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivatele tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Toimus mitu suurt jäätumist, mil maapind oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäevadel, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Tekkisid esimesed hulkraksed organismid. Enamused mandrid olid kivist pinnaga. Mered olid suhteliselt soojad.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 CE

Palesoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Esimesed kalad

530 BCE

Esimestel keelikloomadel arenes välja pealuu ning selgroog, kuid neil polnud lõualuusid.

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elasid käsijalgsed, trilobiidid, korallid jne. Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima oli valdavalt soe, ajastu lõpul toimus kiire jahenemine. Jäätumine tõi kaasa ookeanipinna alanemise kuni 100 meetri võrra ja muutis palju maailmamerd kuivaks maismaaks. Elualade vähenemine tõi kaasa massiivse väljasuremise.

Esimesed maismaataimed

470 BCE

Esimesed taimed olid soonteta taimed (puudub juhtkudede süsteem), kellel puudusid sügavad juured. Arenesid rohelistest vetikatest.

Vanim odasaba fossiil

445 BCE

Varaseimad odasaba fossiilid pärinevad ordoviitsiumi lõpul kujunenud kivimitest.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega ning kasvasid niisketel ja üleujutatavatel aladel. Tekkisid esimesed maismaaloomad.

Devon

419 BCE

Troopikameredes rikkalik põhjaelustik (käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid). Šelfimerede äärealadel suured rifid. Paljud kalad kasvasid väga suureks. Maismaale tekkisid esimesed metsad. Ilmusid esimesed selgroogsed kahepaiksed.

Esimesed metsad

380 BCE

Kõrgeimad puud olid üle 8 meetri pikkused. Ülejäänud taimestiku moodustasid enamasti sõnajalalised ja samblad.

Esimesed kahepaiksed

370 BCE

Selgroogsed, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaa peal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad - osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutatavatel alades kasvanud metsade surnud puidust kujunesid kivisöelademed. Maismaal elas rohkesti lülijalgseid, osadel tekkis ka lennuvõime. Esimesed roomajad.

Arthropleura

345 BCE

Suurim maismaalülijalgne Maa ajaloos. Pikkus kuni 2,6 meetrit.

Perm

299 BCE

Tekkis hiidmanner Pangea, mida ümbritseb Panthlassa ookean. Mandri sisealad kaetud kuiva kõrbega. Ülekaalus roomajad. Suurenes paljasseemnetaimede, meredes luukalade, osakaal. Lõppes suurima väljasuremisega Maa ajaloos, kadus kuni 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Elustik üsna liigivaene. Ilmusid esimesed dinosaurused. Esimesed imetajad, meredes suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

243 BCE

Ajastu lõpul toimunud järjekorde väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Imetajate ilmumine

210 BCE

Juura

201 BCE

Esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Ookeanides rohkelt merelisi roomajaid ning tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Esimesed linnud

150 BCE

Arvatakse, et linnud arenesid välja teropoodide seltsist.

Kriit

145 BCE

Esimesed õistaimed, mis hakkasid kiiresti domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega ning karpidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid ka uued imetajate ning lindude liigid. Kriidi lõpul toimunud massilise väljasuremise käigus hävisid dinosaurused, paljud merelised roomajad jne.

Esimesed õistaimed

140 BCE

Esimesed mesilased

100 BCE

Paleogeen

66 BCE

Algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Enamik imetajaid elas maismaal, kuid vaalade eellased asususid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Alguses oli kliima soe ja niiske, troopilised metsa kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning kujunesid ulatuslikud rohumaad, mis asendasid metsi.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 CE

Dinosaruste väljasuremine

65 BCE

Tõenäoliselt surid dinosaurused ning paljud teised liigid välja meteoriidiplahvatuse tõttu.

Esimesed jäneselised

40 BCE

Arvatakse, et esimesed jäneselised arenesid Aasia aladel.

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt levisid maod, konnad ja laululinnud ning rotid ja hiired. Aafrikas ilmusid varaseed hominiidid. Maa kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Kujunes pooluste jääkate.

Inimahvide teke

3 BCE

Tekkisid umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.

Kvaternaar

2 BCE

Ilmusid inimese vahetud eellased. Surid välja mammutid ja karvased ninasarvikud ning dodod ja moad. Väljasuremist seostatakse inimese üha kasvava mõjuga planeedi elustikule.