Geokronoloogiline skaala Maarja Liisa EV

Hadaikum

4600 BCE

Algas planeet Maa kujunemisega ja selle lõpuks peetakse aega 4 miljardit aastat tagasi. Hadaikum oli vulkaaniliselt väga aktiivne periood, samuti tabasid Maad sagedased meteoriidisajud. Hadaikumi lõpuks kujunes algne maakoor ja atmosfäär ning moodustusid ookeanid.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

100 miljonit aasta pärast Maa moodustumist põrkas meie planeet kokku suure taevakehaga, mille tagajärjel tekkis Maa kaaslane Kuu

Arhaikum

4000 BCE

Arhaikum ehk ürgeoon. Arhaikumi meredes arenesid algelised eluvormid. Arhaikumi ladestutest on pärit vanimad leitud stromatoliidid - mikroorganismide, sh tsüano- ja purpurbakterite ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised.

Arhaikum ehk ürgeoon

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proterosoikum ehk agueoon

2500 BCE

Tänu fotosünteesivate tsüanobakterite elutegevusele suurenes atmosfääris ja ookeanide pinnakihis hapnikusisaldus. Proterosoikumis toimus mitu suurt jäätumist, mil Maa oli ulatuslikult jääga kaetud.

Proterosoikum ehk agueoon

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Mitmerakuliste organismide teke 2,1 mld

2100 BCE

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, samuti suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Seda väga kiiret evolutsiooni tuntakse kambriumi plahvatuse nime all.

Fanerosoikum

Period: 542 BCE to 1 BCE

Paleosoikum ehk vanaaegkond

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Ilmusid esimesed maismaataimed. Ordoviitsiumi ajastul oli kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima jahenemine.

Silur

443 BCE

Siluri ajastu soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid, ujusid primitiivsed kalad. Siluri ajastul jätkasid taimed maismaa asustamist.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkaliik põhjaelustik - käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid - ning šelfimerede äärealadel ehitasid korallid, kihtpoorsed ja lubivetikad suuri riffe.

Karbon

359 BCE

Karbonis katsid maismaad võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Karboni ajastuga võrreldaval hulgal kivisütt ei ole tekkinud ühelgi teisel geoloogilisel ajastul

Perm

300 BCE

Permi ajastul tekkis hiidmanner Pangaea, mida ümbritses hiiglaslik Panthalassa ookean. Hiidmandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega, kus valitses karm kliima. Permi ajastu lõpul toimus Maa ajaloo suurim väljasuremine, kus kadus 95% kõigist Maad asustanud liikidest.

Triias

252 BCE

Triiase ajastu alguse elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu lõpul toimunud väljasuremisest taastuiseks kulus elustikul 10 miljonit aastat. Triiase ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning ajastu lõpul toimunud järjekordne väljasuremine andis neile võimaluse muutuda peamiseks loomarühmaks maismaal.

Mesosoikum ehk keskaegkond

Period: 252 BCE to 66 BCE

Dinosauruste ilmumine

225 BCE

Juura

201 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastul levinud loomad. Ilmusid esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Juura ajastu meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Imetajate ilmumine

200 BCE

Esimesed linnud

150 BCE

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökoniši ja hakkasid domineerima kogu Ma maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud pleisosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja lehmasarve meenutavate karpidega, keda tuntakse rudistide nime all.

Esimesed roomajad

140 BCE

Esimesed õistaimed

125 BCE

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas paleogeenis lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Ilmusid esimesed primaadid. Palogeeni alguse kliima oli soe ja niiske, troopilised metsad kasvasid ka suurtel laiuskraadidel. Seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed.

Kainosoikum ehk uusaegkond

Period: 66 BCE to 1 BCE

Dinosauruste väljasuremine

64 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laiemalt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud, samuti rotid ja hiired. Neogeenis kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid - inimese eellased.

Inimahvide teke

8 BCE

Kvaternaar

2 BCE

Kvaternaari ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - perekond Homo esindajad, kelle Aafrikas alanud evolutsioon on viinud tänapäevase inimese Homo sapiens'i tekkimiseni. Kvaternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.