-
4600 BCE
Hadaikum
Vulkaaniliselt aktiivne aeg, maad tabasid sagedased meteoriitide sajud nendest sai maa endale olulisi aineid. Sellest ajast on säilinud kivimeid Kanadas ja Austraalias -
Period: 4600 BCE to 4000 BCE
Hadaikum
-
4500 BCE
Kuu teke
Suur planeedilaadne objekt tabas maad ja sellest alles jäänud kivi klibu moodustas maa ümber orbiidi millest sai lõpuks kuu nagu me seda teame. -
4400 BCE
Algse atmosfääri teke
Erinevad gaasid hakkasid hakkasid taevasse tõusma ja moodustama algset atmosfäärilaatset kogumit ümber planeedi -
4000 BCE
Arhaikum
Meredes hakkasid arenema algsed eluvormid -
Period: 4000 BCE to 2500 BCE
Arhaikum
-
3300 BCE
Atmosfääri teke sellisena nagu me seda teame
Valmis atmosfäär nagu me seda teame. -
2500 BCE
Proterosoikum
Hakkavad arenema esimesed mitmerakulised organismid -
Period: 2500 BCE to 542 BCE
Proterosoikum
-
542 BCE
Paleosoikum
Elu arenes meres ja liikus maismaale ning hilis-paleosoikumiks leidus maismaal mitmesuguseid organisme. Maismaad katsid suured metsad, millest moodustusid kivisöe varud Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Paleosoikumi lõpus domineerisid suured, arenenud roomajad ning ilmusid esimesed tänapäevased taimed (okaspuud). Paleosoikum lõppes suurima organismide väljasuremisega Maa ajaloos, mis toimus permi ja triiase ajastu piiril. -
Period: 542 BCE to 252 BCE
Paleosoikum
-
Period: 542 BCE to 1 BCE
Fanerosoikum
-
485 BCE
Ordoviitsium
Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik: käsijalgsed, trilobiidid, korallid jt. Esimesed maismaataimed. Ajastu lõpul kliima kiire jahenemine ning mereelustiku massiline väljasuremine. -
443 BCE
Silur
Kujunevad käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid. Niisketel aladel elavad lihtsad maismaataimed. Esimesed maismaaloomad: tuhatjalgsed ja skorpionid. -
419 BCE
Devon
Devoni ajastu (u 359-419 mln a tagasi) on Eestis esindatud valdavalt terrigeensete settekivimitega (liivakivi, aleuroliit, savi), vähesel määral karbonaatkivimitega (dolomiit, lubjakivi) mis on levinud Kesk- ja Lõuna-Eestis ning laiguna Kirde-Eestis. Devoni kivimite summaarne paksus Eestis ulatub ligi 500 meetrini. -
252 BCE
Mesosoimuk
Maismaal oli roomajate (sauruste) kõrgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka roomajate aegkonnaks. Ilmusid esimesed lendavad roomajad ja linnud. Samal ajal arenesid ka imetajad, kuid nemad jäid väikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul. Maismaal domineerisid paljasseemnetaimed, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma katteseemne- ehk õistaimedega. -
Period: 252 BCE to 66 BCE
Mesosoikum
-
208 BCE
Esimeste imetajate ilmumine
-
66 BCE
Kainosoikum
Selgrootute seas muutusid liigirohkemaks putukad, selgroogsete seas imetajad ja linnud. Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad.
Kvaternaaris on arenenud ka inimene. -
Period: 66 BCE to 1 BCE
Kainosoikum
-
23 BCE
Neogeen
Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Kujunesid välja hominiidid - inimese eellased. Laiemalt hakkasid levima laululinnud, rotid ja hiired. Kliima jahenes oluliselt, mis tõi kaasa jäätumisi. -
2 BCE
Kvaternaar
Ilmuvad inimese vahetud eellased - perekonna Homo esindajad. Välja on surnud palju looma- ja linnuliike (mammut, dodo). Liikide väljasuremist seostatakse inimese suureneva mõjuga planeedi elustikule.
