Geokronoloogiline skaala Eric Peterson G2A

Hadaikum

4600 BCE

Planeedi Maa kujunemine. Vulkaaniliselt aktiivne periood, sagedased meteroriidisajud. Kivimeid leidub Gröönimaal, Kanadas ja Austraalias. Perioodi lõpul kujunesid maakoor, atmosfäär ja hüdrosfäär.

Hadaikum

Period: 4600 BCE to 4000 BCE

Kuu teke

4500 BCE

Maa põrkub kokku suure taevakehaga ja moodustub kuu.

Arhaikum

4000 BCE

Algeliste eluvormide teke meredes. Arhaikumi ladestustes pärit on vanimad leitud stromatoliidid ehk mikroorganismide ning mitmesuguste vetikate toimel kujunenud kihilised moodustised. Stromatoliiditest on leitud ka bakterifosisile.

Arhaikum

Period: 4000 BCE to 2500 BCE

Proteroskoikum

2500 BCE

Hapnikusisaldus ookeanide pinnakihis ja atmosfääris suurenes tänud fotosünteesivate tsüanobakteritele. Aegknna lõpus ilmus mõistatuslik pehmekehaline Edicara elustik. mille hulka võis kuuluda nii tänapäevaste rühmade esindajad kui ka välja surnud organismirühmad.

Proterosoikum

Period: 2500 BCE to 542 BCE

Esimesed mitmerakulised organismid

2100 BCE

Tekkisid esimesed erinevad mitterakulised organismid

Kambrium

542 BCE

Tekkisid kõik peamised organismide ehitustüübid, mis eksisteerivad ka tänapäeval, kaasa arvatud suurem osa tänapäevastest loomhõimkondadest. Paljud selgrootute rühmad: käsnad, ainuõõssed, käsijalgsed, lülijalgsed ja limused. Planktiliste vetikate hulk kasvas, mis olid omakorda toiduks rikkalikule loomastikule. Paljudele loomadele kujunes ka mineraalne toes, näiteks välisskelett. Saak- ja röövloomade üheaegset evolutsiooni nimetatakse ka evolutsiooniliseks võidurelvastumiseks.

Paleosoikum

Period: 542 BCE to 252 BCE

Ordoviitsium

485 BCE

Soojades troopikameredes elas rikkalik elustik (käsijalgsed, korallid jt.). Ilmusid esimesed maismaataimed. Kliima valdavalt soe, kuid ajastu lõpul toimus kliima kiire jahenemine, mis lõppes jääajaga. See muutis paljud madalmered maismaaks ja see omakorda tõi kaasa mereelustiku massilise väljasuremise.

Silur

443 BCE

Soojades meredes kujunesid käsnade, korallide ja lubivetikate ehitatud rifid ja meres olid primitiivsed kalad. Varased maismaataimed olid väikesed ja lihtsa ehitusega. Esimesed loomad hakkasid samuti asustama maismaad; nende hulgas olid tuhatjalgsed ja meriskorpionid.

Devon

419 BCE

Troopikameredes elas rikkalik põhjaelustik: käsijalgsed, okasnahksed ja trilobiidid. Paljud meresid ja järvi asustanud kalad kasvasid suurteks ja olid tolleaegsed tippkiskjad. Tekkisid metsad ja selgroogsed kahepaiksed loomad, kes olid võimelised lühikest aega ka maismaal hakkama saama.

Karbon

359 BCE

Maismaad katsid võimsad metsad, kus kasvasid tänapäeva osjade, koldade ja sõnajalgade hiigelsuured puukujulised eellased. Üleujutavatel aladel kujunesid kasvanud metsade surnud puidust kivisöelademeid. Maismaal elas lülijalgseid ja osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid esimesed roomajad.

Perm

300 BCE

Tekkis hiidmanner Pangaea. mid ümbritses Panthalassa ookean. Mandri siseala oli kaetud kuiva kõrbega. Maismaaloomastikus olid ülekaalus roomajad, kes suutsid sellistes tingimustes elada. Taimestikus suurenes aga paljasseemnetaimede osakaal, meres aga luukalade oma. Permi ajastu lõppes Maa ajaloo suurima väljasuremisega, mille tulemusena kadus kuni 95% liikidest.

Mesosoikum

Period: 252 BCE to 66 BCE

Triias

250 BCE

Elustik oli üsna liigivaene, sest permi ajastu väljasuremisest taastumiseks kulus umbes 10 miljonit aastat. Sellel ajastul ilmusid esimesed dinosaurused ning nad muutusid tänu järjekordsele väljasuremisele peamiseks loomarühmaks maismaal. Ilmusid ka esimesed imetajad, suurenes ammoniitide ja karpide osakaal.

Juura

200 BCE

Dinosaurused, imetajad, kahepaiksed ja roomajad vahetasid vähehaaval välja triiase ajastu loomad. Ilmusid ka esimesed linnud, krokodillid ja kilpkonnad. Meredes elasid juba tänapäevast tüüpi kalad. Suur osa maismaast oli kaetud tiheda paljasseemnetaimedest koosneva metsaga.

Kriit

145 BCE

Ilmusid esimesed õistaimsed, mis vallutasid kiiresti kõik maismaa ökonisid ja hakkasid domineerima kogu Maa maismaataimestikus. Ookeanid ja mered olid asustatud plesiosauruste ja ihtüosaurustega, ammoniitide ja rudistidega. Maismaal valitsesid dinosaurused, arenesid uued imetaja- ja linnuriigid. Ajastu lõpul toimunud massilise väjasuremise käigus hävinesid dinosaurused, paljud merelised roomajad jt. Üheks peamiseks väljasuremise põhjuseks peetakse meteoriidiplahvatust.

Paleogeen

66 BCE

Pärast dinosauruste ja teiste hiidroomajate väljasuremist algas lindude ja imetajate kiire evolutsioon. Imetajad kujunesid suureks ja liigirikkas rühmaks. Enamik neist elas maismaal, kuid vaalade eellased asusid elama meredesse. Ilmusid esimesed primaadid. Selle ajastu alguses oli kliima soe ja niiske, kuid seejärel hakkas kliima järk-järgult jahenema ning valdavaks muutusid heitlehised taimed. Kujunesid ka ulatuslikud rohumaad: preeriad ja savannid, mis asendasid seniseid metsi.

Kainosoikum

Period: 66 BCE to 1 BCE

Neogeen

23 BCE

Mandrite geograafia, samuti loomastiku ja taimestiku põhijooned omandasid tänapäevase ilme. Laialt hakkasid levima maod, konnad ja laululinnud. Kujunesid välja tänapäevased imetajad ja linnud. Aafrikas ilmusid varased hominiidid. Ajastu jooksul jahenes Maa kliima oluliselt, mis tõi kaasa korduvaid jäätumisi. Poolustel kujunes jääkate.

Kvarternaar

3 BCE

Ajastu alguses ilmusid inimese vahetud eellased - pereond Homo esindajad. Kvarternaari jooksul on välja surnud palju imetaja- ja linnuliike.